Eesti ei saa selles valguses ennast sugugi rahulikult tunda, kuna meiegi seas liigub ringi 6601 last vanuses 2-14 aastat, keda pole kordagi vaktsineeritud kolmikvaktsiiniga (leetrid-mumps-punetised), ning vaktsineeritud 2aastaste laste hulk jääb meie riigis samuti alla Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele, mille eesmärk on ennetada ohtlike nakkushaiguste puhanguid ning levikut.

Praktiliselt igal aastal registreeritakse Eestis mõned leetrite juhtumid. Tavaliselt on põhjuseks reis vaktsineerimata lapsega mõnda riiki, kus leetrite vastu vaktsineerimine on madal ning haigusel on seetõttu kerge levida. Kurb tõde on, et WHO andmetel suri maailmas aastal 2013 kõiki surmapõhjuseid arvestades, alla 5aastastest väikelastest ligi 2% leetritesse, mis on ometi vaktsiinvälditav haigus.

Mis haigusega siis tegelikult tegemist on? Kes või mis need leetrid on? Tegemist on nakkushaigusega, mida põhjustab üks kõige enam nakatavatest viirustest. Kokkupuutel leetreid põdeva haigega on väga suur tõenäosus saada nakatatud, kui inimene ei ole eelnevalt leetrite suhtes immuunne. Immuunsus leetrite suhtes tekib kas haiguse läbi põdemise järgselt või siis ennetades haigust ning vaktsineerides.

Leetrite tekitaja levib haige inimese nina- ja neelueritiste kaudu, mis satuvad õhku aevastamisel, köhimisel ning väljahingamisel. Haiguse juures on ohtlik ka see, et leetritele omane haiguspilt ilmneb alles mitme päeva pärast. On teada kahjuks ka juhtumeid, kus inimesed on olnud kokkupuutes leetrihaigega ning saanud talt haiguse. Peiteperiood nakatumise ning haiguse avaldumise vahel võib olla 7-21 päeva. Üks taoline juhtum oli Saksamaal, kui 5-kuune Michael sai leetrid arsti ooteruumis ühelt ebaselgete sümptomitega lapselt, kelle vanemad olid keeldunud last leetrite vastu vaktsineerimast. Michael oli veel liiga noor, et olla ise saanud leetritevastast vaktsiini. Michaelil kahjuks ei vedanud ning ta sai leetrite ühe väga harva esineva tüsistuse — ravimatut ajukahjustust põhjustava haiguse, mille keeruline nimetus on alaäge skleroseeruv panentsefaliit, mis avaldub alles aastate pärast ning lõpeb surmaga.

Tavapäraselt on leetrite näol tegemist haigusega, kus esineb palavik, nohu, köha, silmade punetus. Leetritele on iseloomulik peenetäpiline lööve, mis hakkab tekkima haiguse kolmandast kuni seitsmenda päevani. Lööve tekib esmalt pea piirkonda ning levib siis allapoole kehale edasi, püsides tavaliselt kuni 7 päeva. Kahjuks ei piirdu leetrid alati ainult lööbe ning palavikuga, tekkida võivad haiguse tüsistused, lisaks eelmainitud harvale ja aeglaselt tekkivale ajukahjustusele, kopsupõletik, keskkõrvapõletik, kõri ja bronhide põletik ning kõhulahtisus. Leetrite viirusele võib lisanduda ka mõni bakteriaalne nakkus, kuna viirus kahjustab kudesid ning tekitab bakteritele soodsa pinnase, kus oma pahategusid tegema hakata.

Leetrite eest kaitseb vaktsineerimine. Eestis vaktsineeritakse vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale mumps-punetised-leetrid vaktsiiniga lapsi 1aastaselt ning teistkordselt laste 13aastaseks saades. Vaktsiini eest midagi lapsevanematel tasuda ei tule. Vaktsiini abil saavad lapsed kaitsva immuunsuse, mis haigustekitajaga kokkupuutudes kaitseb leetritesse nakatumise eest.

Lisainfot võib leida internetilehekülgedelt www.vaktsiin.ee ja www.vaktsineeri.ee.

Lisaks on võimalik minna ka kuulama Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi poolt antavat tasuta loengut “Tõenduspõhiselt vaktsineerimisest”, kus käsitletakse kõiki riiklikus immuniseerimiskavas olevaid vaktsiine ning antakse infot kõrvalnähtude ning enam levinud müütide kohta. Kus toimub lähim sobiv loeng, võib vaadata aadressilt: http://www.eays.ee/et/toogrupid/vaktsineerimine/loengute-ajakava/

Teesi Sepp