Tegelikult ei ole erilist tarvidust täppe rohelise abil üles lugeda, sest neid tekib vähem esimesel ja teisel päeval, kõige rohkem kolmandal ja neljandal päeval ning pärast viiendat päeva reeglina enam mitte. Ühel lapsel tekib palavik lööbe ilmumisel, mõnel teisel-kolmandal päeval. Ettevaatlikuks peaks tegema palaviku püsimine või tekkimine pärast viiendat päeva, sest see võib viidata tüsistusele. Kõrge palaviku korral vajab laps palavikualandajat.

Loe, millised soovitusi annavad võitluseks tuulerõugetega meie lugejad. Põhjalikuma ülevaate, kuidas vältida tüsistusi ja soovitused apteegiravimitele leiad ajakirjast Meie Lapse Tervis.

Vaktsiin tasub end ära
Aile
Mina lasin lapse tuulerõugete vastu vaktsineerida ja pole pidanud nendega üldse võitlema. Laps mitmest suurest nakkuskohast läbi käinud ja tundub, et toimib. Plaanin seda teha ka teise lapsega. Vaktsineerimine on minu arust juba sellepärast mõttekas, et kunagi ei tea, kas laps põeb tuulerõugeid kerges või raskes vormis. Ka ravimite hind on kallim kui see tasuline vaktsiin, rääkimata sellest, et laps pääseb vaevustest.

Kaks last järjest
Nele
Minu kaks poega (4- ja 7aastane) põdesid nädalase vahega ja kõige raskemal kujul. Kehal polnud ainsatki kohta, kus täppe poleks olnud, suus, silma limaskestal jne. Suuremal oli nagu topeltkeel, seda kattis suur vill. Palavik oli mõlemal üle 38 ja seda ikka viis päeva järjest. Pintseldasin briljantrohelisega ja kasutasime Poxclini vahtu. See leevendas sügelust ja andis mõnusalt jaheda tunde, lastele meeldis. Villid paranesid vaevaliselt, väiksemal ikka väga vaevaliselt, suured armid kehal. Ta kratsis koorikuid ära ja osad kärnad läksid pahaks, saime veel antibiootikumikuuri ka otsa. Päris õudne oli see periood!

Beebi ja antibiootikumid
Evelyn
Minu viiekuusel tütrel olid tuulerõuged raskel kujul. Ta oli absoluutselt üle keha täppe täis, isegi keel. Lisaks oli tal viis päeva kõrge palavik, millest saime jagu ainult antibiootikumidega. Tuulerõugeville tupsutasime briljantrohelisega, siis oli näha, kuhu tuli uus vill juurde. Kõhu peale jäid mõned armid.

Hambageel, teepuuõli, tsinksalv...
Mari
Minu laste tuulerõuged kulgesid väga vaevaliselt. Viiene poiss oli esialgu täitsa ok, natuke briljantrohelisega täpitamist, mõõdukas palavik. Kolmandal päeval läks asi hulluks – täpil ja täpil vahet polnud, palavik üle 38,5 ja nuttev laps. Kogu suu limaskesta lõi ville täis. Laps keeldus söömisest ja joomisest, ainult ila voolas suust. Asi nägi nii hull välja, et käisime isegi erakorralises, et välistada vedelikupuudus. Õnneks seda polnud, pidev sund lusikaga vett joota oli kasu toonud. Selline hullumaja kestis kaks päeva, siis paranes suu ja ka lapse tuju. Suus aitas Kamistadi geel, mida beebidele hammaste tulekul igemetele pannakse. Kasutusel oli Zyrtec, briljantroheline, palavikualandaja. Kallis apteegirohi ei aidanud üldse.

Kaks nädalat hiljem jäi haigeks tüdruk, palavik kohe 39 ja täppe üle keha nii palju, et villikesed asetsesid üksteise kõrval. Ka pea oli paksult villikesi täis, pissimine toimus röökimise saatel. Olin ahastuses, palavikualandaja kaotas mõju juba paari tunniga, laps oli magamata ööd ja päevad, vaid tukkus põrandal pooltundide kaupa. Niimoodi kaheksa päeva järjest. Tüütasin pidevalt perearsti, uurides, mida ma teha saaksin. Vastuseks oli, et see on kerge lastehaigus ja pole tervendavat ravi. Lõpuks nutsin koos lapsega põrandal. Kasutusel olid Zyrteci tilgad, palavikualandamissiirupid, briljantroheline, Burnshieldi geel, mis jahutas, puhas teepuuõli, hiljem kärnadele tsinksalv, mis oli hästi rasvane, pehmendas koorikut. Kui keegi minu kuuldes räägib „kergest lastehaigusest“ ja tahtlikust nakatamisest, siis ma tahaks küsida: miks te seda oma lapsele teha tahate? Kui kunagi kolmas laps tuleks, ma pigem vaktsineerin teda kui riskin sellise haigestumisega.

Saialilletinktuur
Helen
Minu 2,5 a pojal just tulid täpid. Apteegist soovitati kallist vahtu, mille ka ostsin, see on hea jahutav ja võtab sügeluse ära. Lisaks panin saialilletinktuuri näopiirkonda ja nostalgia mõttes tegin ka kehal olevad täpid briljantrohelisega kokku, et siis hea hommikul näha, palju uusi ville juurde tulnud on. Palavikku ei tulnud ja neljandal päeval hakkasid täpid paranema, uusi ei lisandunud.

Haiglaravil
Silvia
Minu mõlemad lapsed põdesid tuulerõugeid väga raskelt. Vanem toona 2,5aastasena ja väiksem viiekuusena. Mõlemaga olime haiglas. Vanemal lapsel olid isegi silmas punnid. Väiksemal tüsistus haigus nii, et nahk tuli üle keha maha, justkui oleks põlenud. Laps ei võtnud nädal aega rinda ega ka midagi muud suu sisse. Elasime ühest valuvaigisti annusest teiseni, lakkamatu tilgutite voolu all. See oli mu elu raskeim aeg – vaadata oma lapsi sedasi kannatamas. Noorema lapsega saadeti meid lastehaigla EMOst esimesel korral tagasi, kuna arvati, et tegu on lihtsa allergiaga. Kui aga laps oli terve öö lakkamatult karjunud ja nahk hakkas maha tulema, pöördusin uuesti EMOsse ja meid võeti haiglasse sisse. Hiljem öeldi, et selline juhtum on üsna harv ja paljud pole sellist asja oma tohtrikarjääri jooksul näinud. Kui laps juba veidi paranes, toodi meie juurde arvukalt üliõpilasi, et nad seda näeksid ja oskaksid ära tunda, kui peaks sarnane juhtum tulema. Meie põhjus seisnes stafülokokis, mis on tuulerõugetes/ tuulerõugete puhul? tüsistus. Kreemitasin last veel pärast haigust nädalaid, sest üle keha koorus surnud nahka.

Menovasiin ja mentoolpiiritus
Katre
Kuna mina sain tuulerõuged enne oma last ja lapse nakatasin ise, jõudsin omal nahal ära proovida, mis toimib. Mina kasutasin Menovasiini ja mentoolpiiritust. See ei määrinud ja mentool jahutas mõnusalt kohutavat sügelust. Kõige parem oli, et sai suure marlitüki selle rohuga kokku teha ja kiirelt kõik täpid üle tõmmata. Proovisin ka rohelisega täpitada, aga see täppide eraldi tupsutamine oli ikka jube piin ja ajas veel rohkem sügelema. Selle määrivast omadusest ei räägi ma üldse. Olin siis 24aastane ja põdesin väga raskelt. Lapsed said kergemalt hakkama.