Vaata, mis kõik juhtub, kui sinu unerütm pole paigas ja sa ei maga piisavalt
Hiljutine uurimus näitab, et liiga vähene või häiritud uni võib põhjustada hüperlipideemiat, südame- ja veresoonkonna haigusi, diabeeti, depressiooni ja läbipõlemissündroomi. Une ajal paraneb ja taastub keha päevaste tegevuste käigus toimunud hävitustööst.
Kui saame liiga vähe magada või uni on häiritud, vähendab see organismi süsteemide taastumisvõimalust. Puudulik taastumine seletab unehäirete ja stressi omavahelist seost.
Sageli häirib und suutmatus loobuda mõtlemast sellele, mis juhtus või ees ootab. Naistel on uneprobleeme rohkem kui meestel, sest unehäired on levinumad nende seas, kes töötavad teiste inimestega, nagu näiteks õpetajad, omavalitsus- ja hooldustöötajad. Teine probleem, mille tõttu saame liiga vähe taastuda, on „24 tunni ühiskond”. Peame olema ööpäev läbi kättesaadavad, saame terve ööpäeva oma meelt lahutada, piir töö ja vaba aja veetmise vahel hägustub. Hiliste öötundideni kestev aktiivsus häirib bioloogilist ööpäevarütmi ja lühendab uneaega. Harjumus hilja magama minna põhjustab kehvemat und, mis omakorda põhjustab meeleolu langust ja keskendumisvõime kadu, järgmisel päeval ollakse aeglasem.
Vältimaks väsimust ja võimalikke terviseriske vajab enamik inimesi öösel umbes seitse tundi und.
Raamatu “Ela hetkes, stressa vähem” autorid Mats ja Susan Billmark jagavad soovitusi hea une saavutamiseks
SUSAN LOOBUS VÄSIMUSEST
Vajan väga üksindust ja mul on lihtne unest loobuda. Kui lapsed olid väikesed, seadsin pere esikohale ja unustasin iseenda ära. Iseendale ja ka muuks leidsin aega öösiti. Õppisin, tegin käsitööd, lugesin või korrastasin kodu. Esialgu sain kenasti hakkama, kuid lõpuks tekkisid liiga vähese une tagajärjel kehas ebamäärased valud. Nüüd mõistan, kui tähtis on regulaarne uni. Liiga vähene uni tekitab ka teisi probleeme peale selle, et olen väsinud. Suudan nüüd kergemini tunda ära signaale, mis mu keha saadab, ütlemaks, et olen saanud liiga vähe magada.
Kui keskendud uneprobleemidele liiga palju, võib just see takistada sind uinumast.
Hea uni vähendab depressiooni sümptomeid, näiteks muretsemist ja ärevust, ning su enesehinnang paraneb. Selle asemel et keskenduda magamata jäänud tundidele, keskendu parem unetundidele, mis sa saad.
Pead õppima, mida saad teha:
Eemalda magamistoast teler, mobiiltelefon ja arvuti.
Telerivaatamisega seotud uuringud näitavad, et see pole lõõgastav. Aju peab vaadatu läbi töötama ega saa seetõttu puhata.
Võta vastu otsus mitte töötada voodis.
Voodi on mõeldud puhkamiseks ja armukohtumisteks, mitte millekski muuks!
Veendu, et on pime.
Valgus ja pimedus kontrollivad su väsimushormooni melatoniini. Arvuti- ja mobiiliekraanidelt langev valgus häirib melatoniini teket.
Soeta hea voodi.
Hea voodi on parem investeering kui kallis auto!
Kofeiin, nikotiin, alkohol ja suhkur võivad su und halvendada, kui neid enne magamaminekut tarbida.
Veendu, et magamistuba on jahe.
Ava aken ja tuuluta enne uinumist tuba või maga avatud aknaga.
Lahenda oma probleemid päeval.
Kui sul on magama minnes mõni probleem lahendamata, kirjuta see üles ja otsusta see käsile võtta mõni teine päev.
Liikumine.
Unekvaliteeti parandab regulaarne treening. Ära tee trenni enne magamaminekut, sest vahetult pärast aktiivset liigutamist võid tunda end liiga erksana.
Kui sa ei suuda magada, siis tõuse üles.
Tee mõnda aega midagi, mis sind väsitaks, näiteks loe raamatut. Kui uuesti voodisse lähed, saab su keha alustada uue uinumisprotsessiga.
Ära söö vahetult enne magamaminekut.
Täis kõhuga ei tule hea uni, kuid magama minnes ei tohiks siiski olla ka näljane.
Pane paika, millal magama lähed ja tõused.
Püüa paika pandud aegadest kinni pidada. Hea oleks magama minna enne 22.
Püüa enne magamaminekut veidi aega lõdvestuda.
Kui võimalik, tee allpooltoodud lõdvestusharjutust.
Loo endale magamamineku rituaal.
Tee igal õhtul sama asja. Mõne nädala pärast saab keha aru, millal on aeg magama minna.
Ära maga päeval.
Kui siiski magad päeval, siis tõuse varem ja mine hiljem magama.
Tee seda harjutust siis, kui sul on probleeme uinumisega või ärkad keset ööd ja sul on raske uuesti magama jääda.
Kui võimalik, lama selili, käed kõrval, soovi korral võid panna need kõhule. Jalad on sirged ja paigal. Kui tunned nimmepiirkonnas pinget, pane padi või kokku rullitud tekk põlveõndla alla. Sulge silmad.
Pane tähele, kuidas su rinnak ja kõht hingamise rütmis tõusevad ja langevad.
Hinga rahulikult nina kaudu sisse ja välja. Loenda oma hingetõmbeid ühest kümneni. Niisiis: hingan sisse, hingan välja — üks; hingan sisse, hingan välja — kaks … jätka samamoodi kümneni, seejärel loe tagurpidi kümnest üheni. Alusta uuesti algusest.
Kui avastad, et hakkasid millegi muu peale mõtlema ja järg kadus käest, siis alusta lihtsalt otsast peale.
Harjutus õpetab sind mõtteid kõrvale juhtima, keha lõdvestama ja keskenduma sellele, mis toimub praegu.
Allkas: “Ela hetkes, stressa vähem”
