Siinkohal kehtib tõsiasi, et vanemad on lapse eeskujuks- kui sina sportlik oled, nakatad ka last selle pisikuga. Samuti on tähtis, et võtaksite kogu perekonnaga midagi ette. See on mõistetav, et õhtul töölt tulles oled läbi ja parima meelega istutaksid lapsed teleka ette, et natukenegi rahu saada. See on täiesti normaalne ja lubatav kui see mõned korrad ette tuleb, kuid vaata, et sellest ei saaks igaõhtust toimingut. Pideva teleka ees istumise asemel mängige lauamänge, rääkige või kokake koos. Lapsed peaksid võimalikult laias spektris spordiga tutvuma, nii koordinatsiooni, kiiruse, jõu, vastupidavuse ja paindlikkusega. Lasteaias ja algkoolis on pallimängud, turnimine, võimlemine, tantsimine ja ujumine väga kasulikud. Kui su võsuke juba suurem on, lisanduvad valikule veel näiteks pallimängud, rulasõit, suusatamine, lumelaud, tennis ja teisedki spordialad, millest ta saab ise valida, mis kõige põnevam tundub ja seda pikemalt harrastada.

Tähtis on, et ta üle ei pingutaks. Kui sulle tundub, et trennis ongi eesmärk Olümpiaks ette valmistada ja spordist võetakse igasugune lõbu ära, siis on soovitatav treeneriga rääkida. Muidugi vestle alguses oma lapsega, võib-olla talle just meeldib selline suunatud ja palju pingutust nõudev trenn. Paljud vanemad on ülihoolitsevad ja ei usalda oma võsukese kehatunnetust ning keelavad mitmeid asju. Meie soovitus on: laske lastel tegutseda!

On kindlaks tehtud, et sportimine loob lastele paremad õppimistingimused, näiteks on seos koordinatsiooniharjutusel ja kontsentratsioonil: Ameerikas läbi viidud uuringud näitasid füüsiliselt aktiivsetel õpilastel paremaid hindeid ja käitumist. Tavaliselt on alternatiiv trennile kodus teleka või arvuti taga istumine, mis deformeerib ka lapse rühti, rikub silmi, ei hari ja lapse usk oma võimetesse ja elurõõm on väiksemad. Lastel on soovitatav tegelikult maksimaalselt vaid tund aega telekat ja arvutit päevas kasutada. Kuidas aga on lood tegelikult, teab muididugi iga pere ise.