Foto: Unsplash
Kooliaasta on täistuuridel hoo sisse saanud ja lapsed veedavad senisest enam oma aega siseruumides. Ja sama lihtsalt kui käest kätte liiguvad pliiatsid või raamatud, levivad hõlpsasti ka pisikud ja viirused. Kuidas oma lapse immuunsust turgutada ning eesootavaks haiguste perioodiks valmis olla?

Ei ole suurt vahet, kas tegemist on lapse või täiskasvanuga — immuunsüsteemi tugevdamisel kehtivad alati teatud rusikareeglid. Meie immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem, mis võitleb organismi sattunud haigusetekitajate ja võõrvalkude vastu. Veerenni Tervisekeskuse Südameapteegi farmatseut Kerli Vahari sõnul nõrgendavad ka laste immuunsust väsimus ja stress, tugevdavad aga mitmekülgne toitumine, piisav magamine ja liikumine, värske õhk jpm. Loe ja katsu järgida viit nõuannet, mida tasuks kõrva taha panna, et lapsed lasteaiast või koolist vähem viiruseid koju tooks ja külmaperioodil võimalikult terved püsiksid.

Pese tihti käsi ja desinfitseeri

Vana tuttav tõde, aga tasub lapsele aegajalt meelde tuletada. Käsi tuleb pesta tihti, ja kindlasti seebiga. Iseenesest ei tõsta käte pesemine lapse immuunsust, küll aga aitab tõhusalt hoiduda bakteritest ja viirustest. Soovitav on käsi pesta alati, kui koju jõutakse, ükskõik, kas tullakse mänguväljakult, koolist, trennist või poest. Samuti peaks olema traditsiooniks pesta käsi enne ja peale sööki, lemmikloomaga mängimist, nina nuuskamist, tualetis käimist jne. „Käte kuivatamiseks peaks kasutama paberkäterätikuid või isiklikku rätikut, pole soovitatav kasutada ühiseid rätikuid, eriti haiguste perioodil,” lisab Vahar.

Farmatseut soovitab osta ka desinfitseerimisgeeli või ühekordsed puhastuslapid, mida on lapsel mugav kotti pista ja päeva jooksul kasutada. Kätepesu innustamiseks võib kasutada erinevaid kavalaid nippe alates toreda kujuga või hea lõhnaga seebist lõpetades ilusa käterätiga, mille laps on endale ise välja valinud. Vahar rõhutab, et isiklikud hügieenitarbed on olulised ja tuleks pärast haigust kindlasti ära pesta või välja vahetada.

„Näiteks kui laps on juba viirusesse nakatunud, tuleks jälgida, et pere teised lapsed ei kasutaks temaga sama käterätti ning peale haigust peaks selle kindlasti ära pesema, et sama viirusega mitte uuesti nakatuda.”

Kokkuvõttes — pisikutest hoidumine on haiguste perioodil võtmetähtsusega ning võib säästa nii mõnegi külmetushaiguse ja antibiootikumikuuri.

Serveeri rohkem puu- ja juurvilju

Kes tõstab käe ja ütleb, et tema laps sööb meelsasti ja piisavalt juur- ja puuvilju? Kui jah, siis olete õnneseen. Enamasti tuleb lastele neid ikka poolvägisi ja läbirääkimiste teel taldrikule sokutada. Paraku on need aga immuunsüsteemi tugevdamisel möödapääsmatud ning seetõttu peaks lapsed sööma iga päev vähemalt 5 portsjonit puu- ja juurvilju. Toitumine.ee toob välja, et üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku hulga paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid.

Porgandid, apelsinid, maasikad, rohelised oad jt puu- ja köögiviljad on kõige rikkamad C-vitamiini poolest. Samuti leidub neis E-vitamiini, folaate ning teisi B-grupi vitamiine.

Südameapteegi farmatseudi Kerli Vahari sõnul on C-vitamiin väga laialdaselt levinud immuunsüsteemi tugevdaja, samuti vitamiinid A ja E ning oomega rasvhapped. Nende sisaldumist toidus võiks lapsevanemad regulaarselt jälgida. Täisväärtuslik ja mitmekülgne toit, milles on piisavalt värskeid puu- ja juurvilju, pähkleid, seemneid, kaunvilju ja täisteratooteid on immuunsüsteemi A ja O nii täiskasvanutel kui ka lastel. Arvatakse, et lapsed, kes söövad rohkem vitamiini- ja mineraalide rikkaid toite, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt. Kui laps siiski puu- ja juurvilju piisavalt ei söö ja toidust mineraale või kiudaineid vajalikul määral ei saa, tasub apteegist küsida lastele mõeldud vastavaid tooteid. C-vitamiini saab apteegist tablettide, kapslite, kummikarukeste, kuid näiteks ka arooniasiirupina. Immuunsuse tugevdamiseks tuleks kasutada väikesed annuseid ja haiguse tekkimisel natuke suuremaid. Pikaajaline C-vitamiini kasutamine võib aga kaasa tuua seedetrakti probleeme, mispärast on soovitav vitamiini võtta kuuridena.

Vaata üle kodune apteek

Koduses apteegis võiks haiguste hooajaks valmis olla nii vitamiinid, mineraalid kui ka ravimid, mis esimesi külmetusnähte leevendavad ja organismi turgutavad. Kerli Vahari sõnul on mineraalidest olulised tsink, seleen, raud ja mangaan. Nii näiteks reguleerib tsink immuunsust, osaledes organismi hormoonide sünteesimises. Tsingipuuduse tunnusteks on näiteks kriimustuste ja haavade aeglane paranemine, juuste väljalangemine, kõhulahtisus ja nägemishäired. Kui seleeni kogus organismis on vähenenud, suureneb vastuvõtlikkus infektsioonhaigustele.

Südameapteegi farmatseut Kerli Vahar soovitab lastele immuunsuse tugevdamiseks ja külmetuste ennetamiseks punast päevakübarat, mida on saadaval siirupi, tinktuuri ja tabletina. Lastele sobivam on siirup, tinktuuri võib kasutada alates 12. eluaastast. Punast päevakübarat kasutatakse lühiajaliselt kuurina. Ka astelpaju siirup või mahl on omal kohal oma kõrge antioksüdatiivsete ainete sisalduse poolest. Spestiaalselt lastele on välja töötatud erinevad multivitamiinid ja immuunsust tõstev oomega 3 toidulisand. „Tasub siiski meeles pidada, et multivitamiine juba olemasoleva haiguse ajal võtta ei tohi, sest need turgutavad ka haigustekitajaid,” hoiatab Vahar.

Kuna Eestis päikeserikast aega napib, soovitatakse septembrist aprillini lisaks võtta ka D-vitamiini, mida müüakse apteegis lastele mõeldud koguses ja pakendis. Lisaks immuunsuse tugevdamisele aitab D-vitamiin hoida tugevatena luid ja hambaid ning korras lihaste talitlust. Kodusesse apteeki peaks kuuluma ka probiootikumid organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Probiootilised piimhappebakterid aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Südameapteegi farmatseut soovitab piimhappebakterite kuure sageli haigestuvatele lastele. Kel on keeruline lapsele vastupanuvõimet suurendavat küüslauku sööta, võib proovida apteegist küüslaugu lõhnatuid tablette.

Pane lapsele kaasa turgutavad ampsud

Pikad koolipäevad ja pärastlõunane trenn tekitavad lapsel loomulikult hundiisu. Kiusatus magusa saiakese, kartulikrõpsude või limonaadi järele on muidugi suur. Töödeldud toidud ja rafineeritud suhkur mõjub aga immuunsusele halvasti. Tehke proovi näiteks viilutatud pirni, viinamarjade ja ploomidega; kurgi- ja porgandikangide ning hummusega; kirsstomatite, kuivatatud puuviljade või juustutükikestega. Kõik need aitavad veresuhkru tõusule kaasa, annavad energiat ja on samas tervislikud.

Väga mõnusad on lapsele kaasa panna ka maitsestamata riisileivad või -krõpsud, mida on saadaval nii valgest kui pruunist riisist ning seemnetegagi. Viimasel ajal on ka Eestis üha popimad pähklivõided näiteks mandlitest, maapähklist või India pähklist. Sügisesel õunaajal sobivad need eriti hästi pärastlõunaseks ampsuks koos magushapude õunaviiludega.

Anna piisavalt uneaega

Uni on sama tähtis nagu toit. Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita! „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel,” kinnitab 2011. aasta 27. augusti Eesti Ekspressis kinnitas unearst Mae Pindmaa. Ta rõhutab, et kooliealiste laste une pikkus ööpäeva jooksul peaks vanuses 6-12 aastat olema 10 -11 tundi ja vanuses 12 — 18 aastat 9 — 9,5 tundi. Selleks et oma unetunnid täis magada, peaks 6-12aastane laps enne hommikul kl 7 ärgates igal õhtul uinuma hiljemalt kell üheksa, noorukid aga kl 10. Ka lasteaiapõnne võib kimbutada unevaegus, eriti siis, kui nad päeval lasteaias ei maga. Põngerjatel on päevane unevajadus 12-13 tundi, koolieelikutel 10 tundi.

Ajakirjandusest leiab viiteid erinevatele uuringutele, mis näitavad, et piisav uni on hädavajalik nii tugeva immuunsuse kui üldise enesetunde ja vaimse tervise tagamiseks. Uni aitab päevastest tegemistest välja puhata ning organismil taastuda. Eriti oluline on see haiguse ajal, mil on vaja haigusest kosuda ning organismi ainevahetust turgutada. Niisiis tuleb lapsed õigel ajal voodisse saada, sest lisaks immuunsuse nõrgenemisele toob pidev unevõlg koolilastel kaasa meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsuse, jonni ajamise ja tujukuse. Laste magama mineku aeg peaks igapäevaselt olema sama, et sellest kujuneks harjumus ja me säästaks end igaõhtustest vaidlustest.