Palavik on üks haiguse sümptomeid. Kuid on inimesi, kelle kehatemperatuur 37,1–37,2° on seotud ainevahetusega. Samuti võib väike palavik kestma jääda pärast viirushaiguse põdemist.

Mõnel inimesel tõuseb kehatemperatuur aktiivse tegevuse järel ning siis, kui ta on liiga soojalt riides. Teinekord on ka kraadiklaaside vahel erinevused ja ma soovitan osta uue. Imetavatel emadel on kaenla alt kraadides temperatuur kõrgem.

Seega ei peaks väikesesse palavikku liiga tõsiselt suhtuma?

On inimesi, kes kraadivad end mitu korda päevas – lihtsalt huvi pärast. Kraadida on vaja ikka ainult siis, kui enesetunne on halb. Neid inimesi, kes kaebavad väikest kehatemperatuuri tõusu ja nõuavad uuringuid, on päris palju. Ometi julgustan ma inimesi ka väikese palavikuga perearsti juurde tulema. Sellega võivad kaasneda teisedki sümptomid ning põhjaliku küsitluse järel teeme koos plaani, mida on mõistlik uurida, milliseid analüüse teha.

Mulle tundub, et arstid ei kiirusta analüüse tegema.

Analüüse peab määrama mõistlikult, kuna analüüsid on vaid diagnoosimise abivahendid. Oluline tähtsus on ka arsti kogemusel ja intuitsioonil.

Perearsti uuringute raha ühe täiskasvanud inimese peale on 171 krooni aastas. Ühe kopsuröntgeni eest maksab perearst selleks eraldatud rahast välja 143 krooni. Seepärast ongi uuringute maht piiratud. Statistikast on teada, et kogu patsientide nimistu käib 3,5 korda aastas mõnel uuringul.

Sügisel hakkavad meid massiliselt ründama viirushaigused, kas sel ajal on raske perearsti juurde saada?

Viirushaigusi on praegu igal aastaajal väga palju. Paljud viirusest tabandunud tahavad kohe arsti juurde tulla. Loodetakse, et äkki saab midagi ära teha, et siis ei jäägi haigeks. Viirushaigus kestab harilikult 5–7 päeva ning on täiesti ravitav koduste ravimeetoditega. Perearstiga soovitame küll ühendust võtta, aga esimesel päeval läbivaatust ei ole mõtet nõuda. Sest siis näeme vaid, et kurk punetab ja nina on vesine, muud midagi.

Esmaabi saab ja tuleb ise korraldada, organism tervendab ennast ka ise.

Mida esimesel haigustunnuste ilmumise päeval ette võtta?

Kui enesetunne on halb, võib võtta paratsetamooli või seda sisaldavat gripiteed. Hingamisteedele saab teha auru. Rögalahtistid on apteegis käsimüügis. Viirushaigusega võitlemiseks peab organism hoidma ja koguma jõudu – sel ajal tuleb hoiduda nii vaimsest kui füüsilisest ülepingutusest. Samuti on kasulik juua palju vett. Viirushaiguse tähelepanuta jätmise puhul kulgeb haigus vaevaliselt ning võivad tekkida tüsistused.

Kas paratsetamool on tõhusam viirushaiguse ravija kui aspiriin?

Kõigepealt juhin tähelepanu, et paratsetamool ravib haiguse sümptomeid, mitte tõbe ennast. Viirushaigust ravib palavik. Öeldaksegi, et enne temperatuuri tõusu 38,3°-ni ei maksa paratsetamooli võtta. Kui aga pea valutab ja enesetunne on halb, soovitan paratsetamooli siiski manustada.

Paratsetamool on tõesti esmavalik. Atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid ei soovitata esmaseks palavikualandajaks lastele ega ka noortele, kuna viirusinfektsioonide puhul võivad need suurendada Reye’ sündroomi riski. Reye’ sündroomi nähud on äge entsefalopaatia (kesknärvisüsteemi kahjustus) ja maksafunktsiooni häired, esmanäht kaua kestev oksendamine.

Teisalt väldib aspiriin trombide teket ning seda võib kasutada, kui ei ole teada maohaavandeid.

Muidugi võib viirushaiguse nähtude puhul anda ibuprofeeni, aga see võib ärritada magu. Soomes on olemas isegi ibuprofeeni siirup. Sageli soovitame lastele ka paratsetamooli ja ibuprofeeni kombinatsiooni.

Kas viirushaigust võib põdeda püstijalu, kartmata tööl kolleege nakatada?

Võimaluse korral soovitan ikkagi kodus puhata. Tegelikult on iga inimese organismis viirusi ja baktereid. Vastupanuvõime languse puhul muutuvad need aktiivseks ja haigestuda võib ka ilma viirushaigega kokku puutumata. Seega ei ole selget kriteeriumi, millal üks inimene on teisele nakkusohtlik.

On haigusi, mis kulgevad väga kõrge palavikuga. Kardetakse seagrippi…

Viirushaigused kulgevadki sageli väga kõrge palavikuga. Ja lastel kerkib palavik pea alati kõrgele. Kui on põhjust kahtlustada seagrippi, soovitame minna otse nakkushaiglasse. Meile on antud instruktsioonid, nii et me saadame inimesed niikuinii proovide võtmiseks nakkushaiglasse.

Kas te patsientidel iseenda üleravimist olete ka täheldanud?

Sageli pingutatakse üle nina ja kurgu ravimisega. Oleme näinud, kuidas sibula või küüslaugu ninnatoppimine on limaskestad üleärritanud. Samuti võivad käsimüügiravimid vale kasutamise korral tervisehädasid süvendada. Näiteks Sudafedi kõrvaltoimeks võib olla südamekloppimine ja ninatilkade pikaajaline kasutamine võib põhjustada ninakinnisust.

Tegelikult piisab sellest, kui esimeste külmetusvaevuste esinemisel kuristate soola- või soodaveega. Samuti kummeliteega. Mõni ema on lapsele teinud küüslauguküüntest kee. Kui laps sellega mängib, mudib ta eeterlikud aurud ümbritsevasse õhku. Need annavad aga tõhusat kaitset. Samal eesmärgil võib voodi kõrvale lahti lõigata sibula.

Kuidas arstid-õed ise haigeks ei jää, kui haigetega päevast päeva kokku puutuvad?

Muidugi vaktsineerime oma personali igal aastal viirushaiguste vastu. Küllap tekib ka mingi immuunsus, sest me oleme tõesti väga harva haiged. Aga me ka hoolitseme enda eest. Käime trennis, hoiame päevarütmi korras – nõnda on närvisüsteem tasakaalus. Olulised on positiivsed uskumused. Samas on igal inimesel elus paar-kolm perioodi, kus ta on aina haige, kuid see lihtsalt möödub.

On ennustatud, et riigi raske majandusolukord toob esile uued, raskemad haigused. On see nii?

Palju rohkem on psüühikahäireid, ka psühhosomaatilisi haigusi. Mõni inimene tuleb kurtma, et käed on hakanud värisema. Siis puhkeb nutma ja räägib kõik kogunenud mured ära.

Ärevusseisundit ongi inimestes üha rohkem, koos sellega aktiviseeruvad ka muud haigused.

Tulebki välja, et perearstid peavad üha enam tegema psühholoogi, isegi psühhiaatri tööd. Tõsise vajaduse korral suuname inimese siiski spetsiaalse hingearsti juurde.