Foto: Shutterstock
Nõrgenenud organismiga inimene saab kergemini nohu, köha või kõhuviiruse ning põeb kauem.

Külmetushaigusi pole olemas. Sügistalvisele ajale nii iseloomulikku halba enesetunnet, nohu, köha, kurguvalu ja hääle kähedust põhjustavad erinevad viirused, mis valdavalt levivad piisknakkuse teel.

Selliseid raku sisse tungivaid ja seal paljunevaid viirusi on üle 200, sagedamini esineb neid siiski oluliselt vähem: kimpus oleme enamasti rinoviiruste, adeno-, paragripi-, RS (respiratoor-sünsütiaal)-viiruste ja gripiviirustega.

Viirused haagivad end inimesele külge siis, kui organismi üldseisund on mingil põhjusel nõrgenenud, näiteks niiske ilmaga väljas külmetudes ehk maha jahtudes. Siit ka rahvalik üldnimetaja – külmetushaigused. Nende põdemine meie kliimas on peaaegu paratamatus, on eestlased üksmeelsed. Üht-teist saab siiski igaüks ise enda heaks ära teha, et kolleegi aevastusest õhku paiskunud kümned tuhanded nakkusohtlikud osakesed kohe maha ei murraks.

Pinge teeb haigeks

Viirushaigustesse nakatumist soodustavad ülepinge ja stress, ületöötamine, ülekoormused sportimisel, immuunsuse langus alkoholi või magamatuse tagajärjel, ebapiisav toidumenüü, vitamiinipuudus organismis jne. Retsept tervena püsimiseks on seega lihtne ja mahub kahte sõnasse – tervislikud eluviisid.

„Kui lühiajaline stressiseisund paneb organismi enda eest võitlema ning tõstab immuunsustaseme väga kõrgele, siis pikaajaline pidev emotsionaalne ja füüsiline kurnatus, nagu näiteks ülejõukäiv töö, probleemid kodus, pidev kurvameelsus ja/või apaatia, võib viia selleni, et organism ei viitsi enam täisvõimsusel võidelda. Nii saab igast bakterist, millega sa kokku puutud, potentsiaalne ohuallikas,” vahendab terviseportaal Inimene.ee Kirsi Altjõe artiklit „Kuidas tõsta immuunsust”.

Artikkel viitab uuringutele, mille järgi isegi 30-minutine vaidlus kaasaga võib organismi niivõrd endast välja viia, et immuunsüsteem saab päevaks või paariks kõva hoobi. Üldiselt usutakse aga, et immuunsüsteem kannatab tõeliselt alles siis, kui inimene on vaimse või füüsilise surve all olnud järjest vähemalt kolm kuud.

„Iga emotsioon, mida me läbi elame, vallandab kehas „keemilise kokteili”, mis omakorda annab organismile edasi ühe või teise sõnumiga signaali. Kui sa reageerid muutustele nii, nagu keha sinult ootab – nutad, kui oled kurb, karjud, kui oled vihane ning lõdvestud, kui sind tabab pingeline olukord –, siis su organism rahuneb ning „keemiline kokteil” haihtub,” seisab artiklis. „Kui sa aga jätad pinge endasse, siis see kokteil aina paisub ning su keha ei oska enam muutustele adekvaatselt reageerida. Nii on su organism tasakaalust väljas ning keha ongi stressis. Tulemuseks on tõsiasi, et jääd kergemini külmetushaigustesse, saad nohu, köha või kõhuviiruse ning põed haigust pikemalt kui tavaolukorras.”

Söö ja maga

Ebapiisav uni ja vitamiinivaene ning juhuslik toit nõrgestab immuunsüsteemi. Sa võid olla ükskõik kui rahulik ja pingetest vaba, kuid kui und jääb ööpäevas vajaka, kurnab see organismi samavõrd, kui teevad seda ülipikad ja pingelised tööpäevad või sassis suhted. Üldiselt arvatakse, et täiskasvanud inimene vajab und seitse-kaheksa tundi ööpäevas – mõni vähem, mõni rohkem.

Loodus on seadnud asja nii, et pimedal ajal on inimene unisem, energiat on vähem. Iga hinna eest sellele vastu puigelda ei tasu, parem leia aega ja maga tavalisest veidi rohkem.

Ka viirustest põhjustatud halva enesetunde esmane kiirabi on time-out ja puhkamine. Ühest korralikust unest õigel ajal võib piisata, et viirushaigus ära hoida.

Sügisel võiks igapäevamenüüsse sisse pikkida naturaalseid immuunsüsteemi tõstjaid, nagu punast päevakübarat, küüslauku ja sibulat, astelpajumarju, greipi, jõhvikaid, kibuvitsa, oomega-3-rasvhappeid, soovitavad toitumisnõustajad. Toitumisteadlane Raivo Vokk nimetas kord „Prillitoosi” saates kaks tähtsat toiduainet, mis sügistalvel ei tohiks tervise huvides puududa ei vanade ega noorte laualt – punane kala ja hapukapsas. Siis ehk polegi vaja kala(maksa)õli ja C-vitamiini juurde võtta.

Kasutatud kirjandus: TÜ sisekliiniku nakkusosakonna infomaterjal „Hingamisteede viirusinfektsioonid”, koostaja dr Rita Pihlak; Kirsi Altjõe „Kuidas tõsta immuunsust”; Inimene.ee; Toitumine.ee; Arst.ee