Scanpix/PantherMedia
Iga lapse ja õpilase rõõmupäev on see, kui ta saab endale päris oma arvuti, läptopi, tahvelarvuti või mõne muu sarnase toote. Kuid olen enam kui kindel, et uue arvutiomaniku asjatundlik instrueerimine turvalisest internetikasutusest jääb enamikes peredes ära. Tihti muretsetakse pigem selle pärast, et kallis asi ei läheks katki või laps sellega ei tekitaks suurt arvet, kui selle üle, kellega ja millisel ajal seal suheldakse.

Loomulikult on oluline, et täiskasvanud teadvustavad endale seda, et iga nende samm internetis peaks olema läbimõeldud ja vastutustundlik. See on oluline oskus nii õpetajale kui ka lapsevanemale. Kuid eelkõige peavad turvalist ja vastutustundlikku internetis ja arvutis käitumist õppima just lapsed, kes ei oska veel mõista oma tegevuse tagajärgi.

Mina algklassiõpetajana valutangi südant just laste pärast, kelle vanus jääb vahemikku 6-14 aastat, sest selles eas lastest kasutab internetti 91 %, neist 71 % igapäevaselt.

Kui rääkisin sellel teemal oma õpilastega, siis selgus, et nad ootaksid oma vanematelt interneti ja tehnikakasutuses abi. Tahetakse kellegagi läbi rääkida erinevad tegevused ja ohud, mis võivad ette tulla mängukeskkondades surfates, sõbrale nutikat laenates või kui keegi saadab neile kasvõi inglisekeelse kirja. Kindlasti peaks tähelepanu pöörama sellele, et räägitaks küberkiusamisest ja -kiusajatest, failide jagamisest, autoriõigustest, inimese kui ka kodu privaatsusest ning selle alastest reeglitest.

Lihtsad trikid ja nipid, mida saab igaüks kodus ära teha:
● tee lapsega koos õppimise laua juurde väike poster "Meie pere reeglid internetis". Märkige postrile number 116111 (lasteabi), kuhu mure korral võib pöörduda nii vanem kui laps ise;
● seadistada uude nutivahendisse viirusetõrje tarkvara, selle abil on võimalik oma pere turvalisust lihtsal viisil suuresti tõsta;
● arvutile kui ka tahvelarvutile tuleks lisada igale kasutajale erinev konto. See aitab hoida üksteise tegevused lahus ja ei juhtu ka õnnetust, et keegi on kellegi teise failid kogemata ära kustutanud.
Eksperdid soovitavad, et parem on teha tavaliseks kasutuseks piiratud õigustes konto ja programmide lisamiseks peakasutaja konto;
● algklassiõpilase kontol võiks olla peal ka allalaadimise ja installeerimise piirang ning vajadusel
võiks filtreerida ka ebasobivat sisu;
● kui laps on olnud tubli ja reeglitest kinni pidanud, siis võiks selle eest anda välja oskusliku netikasutaja tunnistuse või märgi. Seda aga teha siis, kui on tunnistuse saajaga ka netiasjadest ja
-kasutusest vesteldud.

Kui vanemad pole last piisavalt juhendanud, või ei ska seda teha, siis kool ja õpetaja saavad juhtida tähelepanu tundides erinevate keskkondade ja lehekülgede plussidele ning miinustele. Ka kool on digikodanikuks kasvamise koht. Maast- madalast saab lapsi suunata tutvuma näiteks „Netilamba" multifilmidega (kättesaadav www.sheeplive.eu), kus õpetlik iva on lasteni toodud muhedas animatsiooni võtmes. Need multikad on väga õpetlikud ja vajalikud erinevate ohuolukordade tekkimise vältimiseks. Näiteks oma 3. klassi õpilastele olen jätnud digiõppepäevadel koduseks ülesandeks vaadata ära kõik osad. Lisaülesandena pidid nad valima välja oma lemmiku, kirjeldama seal leidunud ohtu ning õpetlikku iva. Võin öelda, et lapsed leiavad üles selle, mida neile õpetada tahetakse ja mõnikord veel rohkemgi.

Kõige olulisemaks turvariski vältijaks pean usalduslikku suhet lapse ja lapsevanema vahel. Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab sellest rääkida oma lähedastele või mõnele täiskasvanule, kes on osavõtlik kui ka teadlik, et leida sobiv lahendus.