Foto: Pixabay
Lugejakiri, kus ema rääkis kurvastuse ja pahameelega lasteaiaõpetajatele osutades SIIN artiklis, et mõnes lasteaias lapsed päeva jooksul õue ei saagi, ajendas Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse liiget Anneli Laamanni selgitama sama teemat lasteaiaõpetajate vaatenurgast.

Lasteaednikena tunneme me muret, et Eesti lastel on kõige pikemad tööpäevad Euroopas. Argipäevadel näevad nad oma vanemaid heal juhul 3-4 tundi päevas. Ja siis me imestame, mis nendega lahti on. Miks on nii palju vaimse tervise häireid noorte seas? Lapsele on kõige arendavam veeta päevas kvaliteetaega üks ühele lähedase täiskasvanuga. Eakaaslastega suhtlemine arendab tema sotsiaalseid oskusi, tutvustab ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme ja reegleid aga ääretu suur roll lapse mõtlemise, turvatunde, kõne, maailmvaate jm arenguks on aeg oma vanematega - vestelda, arutleda, mängida, liikuda, sportida, tegutseda koos.

Samuti valutame meie südant, et lapsed saavad vähem õues olla, piisavalt liikuda, aga seda küsimust saaks palju paremini tõstatada kui näidata süüdistavalt lasteaiaõpetajate peale. Väga paljud lasteaiad on liitunud TEL võrgustikuga ehk Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga, mille eesmärk on arendada juba noores eas tervislikke eluviise - toit, liikumine, kasulikud harjumused. Lasteaedades on madalseiklusrajad, tubased liikumisrajad, lõimitakse liikumist teiste ainevaldkondadega. Hetkel on koostatud ELAL uuring, kuidas lasteaia argipäev on muutunud seoses CORONA.19 -ga. Lapsed võetakse hommikute vastu ja saadetakse enamasti ära õues. Suurenenud on õuesõppe osakaal, paljud lasteaiad on muutunud nn õuelasteaedadeks. Hea näide on Kohila Sipsik, kus aegajalt teevad õues kokad süüa, Tartu Terake, kus lapsed käivad sees vaid magamas, Rannamõisa lasteaed, kus on valdav õuesõpe.

Õpetajad on enamuses meie lasteaedades kõrgharidusega spetsialistid, kes teevad oma tööd suure südame ja vastutustundega. Tihti on põhjused õhtul õue mittemineku puhul mitte kehv ilm, vilets õpetaja õueriietus või laiskus, vaid näiteks see, et lasteaias on nii palju huviringe, et õhtune õpetaja peab huviringi lapsed ära ootama. Sest kes huviringist tulevad lapsed rühmas vastu võtab, riidesse aitab, kui sina teistega õues oled? Vahel on lasteaiahoov nii pime, et õpetaja ei saa tagada nende turvalisust, sest ta ei näe neid. Mingid kogud liiguvad aia ääres, aga ta ei näe, et nad näiteks loobivad üksteist kividega. Kolmandaks võivad hommikuse vihmaga õues käinud lastel olla saapad läbimärjad, kombe ei kuivanud ära vms ja kogu ülejäänud rühm peab tuppa jääma, sest õpetaja ei saa neid üksi tuppa jätta või õues ära külmetada.

Katkised lapsed, depressiivsed lapsed, agressiivsed lapsed, kes pendeldavad vahel veel kahe kodu vahel, on jäetud üksi teleri või tahvliga, sokutatud tihti kusagile hoida, sest vanematel on oma elu ka, sassis suhted ja töö. Artikli autor ei näe vanematel kohustust minna lastega pärast lasteaiapäeva õue või tegeleda nendega õhtul. Ta kirjeldab hullunuid, kriiskavaid, ronivaid (üleväsinud? vanemate tähelepanu vajavaid?) lapsi, keda "laisad õpetajad" ei ole piisavalt lasteaias ära väsitanud. Kas lasteaia ülesanne on toota õhtuks "elavad laibad"? Meie näeme ennast kui kasvatuspartnereid kodule, mitte teenindusettevõtet.

Kindlasti on lasteaedades tööl ka selliseid, kes ei sobi sellele tööle, aga enamus teevad väga vajalikku ja tänuväärset tööd ning vääriks ühiskonnas lugupidavamat suhtumist.