Külalisi vastu võttes või ära saates tuleb neid tervitada ja nendega hüvasti jätta välisuksel, mitte diivanil lösutades. Kindlasti ei ole viisakas ega kena külalistele telerit vaadates „Tsauki!" karjuda, ise nende poole vaatamatagi. Samamoodi seistakse alati püsti, kui kõlab hümn ja hümni peale ei plaksutata!

Tänaval ei laiutata ega lärmata

Liigagi tihti võtavad kogu kõnnitee enda alla teismelised, kes kõnnivad kõrvuti või kambakesi ning itsitavad ja lärmavad nii, et ei pane teisi liiklejaid tähelegi. Sina pead neist mööda saamiseks astuma autoteele või murule. Lapsed peavad õppima juba varakult, kuidas teistega arvestada. Õpeta siis talle, et kui ta jalutab koos sõpradega kõnniteel, siis tuleb jälgida, mis toimub nii ees- kui tagapool, et vajadusel kõrvale tõmbuda ja möödujatele teed anda.

Vanemaid tuleb austada

Kellelgi, kes on maailmas elanud vaid kümme aastat, on raske seda mõista, aga temast vanemad inimesed on austuse välja teeninud juba ainult sellega, et nad on siin planeedil kauem viibinud ja neil on rohkem elutarkust ja kogemusi. Tarkust ja kogemusi tuleb hinnata ja austada. Austust tuleb üles näidata nii oma vanemate, vanavanemate, õpetajate kui kõikide teiste vanemate inimeste vastu! See tähendab muuhulgas, et bussis lastakse vanainimesed istuma ja neile tehakse näiteks poeuks lahti ning endast vanematele ei hauguta vastu ega räägita vahele.

Kõiki, kes koju tulevad, tuleb märgata ja tervitada, ka ema ja isa

On ju piinlik, kui sulle tulevad külalised, aga laps ei tule toastki välja või vahib üksisilmi telerit või telefoni, selle asemel, et viisakalt tervitada? Vahet pole, kas tegu on lapse külaliste või ema-isa tuttavatega, laps peab alati oma tegevuse pooleli jätma ja külalisi tervitama tulema, andes kätt, kallistades või vähemalt ainult „tere" öeldes. Et see komme külge jääks, saab seda ema-isa peal iga päev harjutada!

Inimeste nimed tuleb selgeks õppida ja meelde jätta

Mitu korda on juhtunud, et laps teatab õuest tulles, et ta sai endale uue sõbra, aga sõbra nime ta ei tea? Tihti, eks?! See on tüüpviga, mida nii lapsed kui täiskasvanud teevad ja mis tuleks kindlasti küljest ära harjutada. Õpeta lapsele, et alati tuleb küsida vestluskaaslase nime ja kindlasti tuleb ka ennast tutvustada. „Tere, minu nimi on Lauri, mis sinu nimi on? Tere, Markus, meeldiv tutvuda!" Kui kohe vestluskaaslase nime korrata, jääb see paremini meelde.

Lapsed ei pea alati tähelepanu keskpunktis olema

Vanasti öeldi, et laps räägib siis, kui kana pissib. Praegu tundub, et kanadel on põiepõletik, sest lapsed ei lase täiskasvanutel sõnagi sekka öelda või segavad igal võimalikul või võimatul juhul vahele ja nõuavad kogu tähelepanu endale. Lapsed peavad õppima ootama, kuni täiskasvanud jutu lõpetavad, et siis oma soovid või mõtted esitada. Ära innusta ega julgusta oma last pidevalt esinema ja ära pööra kogu tähelepanu talle, kui sul on külalised või oled ise külas, lase lastel omaette toimetada.

Näpuga ei näidata ja üksisilmi ei jõllitata

Seda õpetasid sinu vanemad sulle ja selle tarkuse pead ka oma lastele edasi andma. Mitte kunagi ei näidata kellegi peale näpuga, mitte kunagi ei jääda kedagi üksisilmi jõllitama. Küsi lastelt, kuidas nemad ennast tunneksid, kui keegi nendele niimoodi teeks. See on lastekasvatuse ja viisakuse üks ja ainus kuldne reegel, mida järgides jäävad paljud apsakad ära - ära tee teistele seda, mida sa ei tahaks, et sulle tehtaks!

Ole teistsuguste inimeste vastu lahke ja viisakas

Lapsed on uudishimulikud ja kõik, mis harjumuspärasest erineb, tekitab küsimusi. Kuna väikestel puudub veel täpne arusaam sellest, mis võib teistele ebamugavust põhjustada, võivad nad küsimusi esitada täiskasvanute jaoks üsna ebamugaval ja piinlikul moel, kuid sellest ei tohi lasta end häirida ja laste küsimustele võimalikult viisakalt ja ausalt vastata. Kui hetkel ei ole võimalik teemasse süübida, vabanda inimese ees, kellele laps on ebamugavust valmistanud ja olgu see vabandus lapsele märgiks, et räägite sellest hiljem. Üks ja alati toimiv reegel, mida lapsed peavad varakult teadma, on see, et pole vahet, kas inimene on ratastoolis, teistsuguse näoga või nahavärviga - nad ei ole kindlasti halvemad ega paremad kui teised, vaid tegelikult täpselt samasugused inimesed nagu sina isegi. Mida rutem õpib laps mõistma, et erinevus ei ole halb, vaid hoopis rikastab, seda lihtsam tal elus on.

Kuidas külas käitutakse

Enne külla minekut räägi lapsega uuesti läbi, millist käitumist temalt ootad. Korda üle elementaarsed reeglid: külas ei joosta toiduga mööda elamist ringi. Külas ei loobita mänguasju laiali ja aidatakse need pärast ära koristada. Külas kuulatakse peremehe-perenaise sõna. Toiduga ei pirtsutata ega hakata kartulite asemel makarone nõudma. Kõigile, ka täiskasvanutele, öeldakse tere ja head aega. Kommikausist ei sööda kõiki komme üksinda ära. Mängitakse teiste lastega, mitte ei riputa kogu aeg ema-isa jala küljes.

Alllikas: Parenting.com