Igaüks, kes on käinud enne rühma jõulupidu lapsevanemate koosolekul, teab hästi, mida see endast kujutab!
“Minu laps pole elu sees kommi saanud,” põrutab üks ema kahe-kolmeaastaste rühma koosolekul. Teiste näod vajuvad pikaks: “Miks peaks ühe kommipõlguri tõttu minu lapse jõulurõõm ära jääma?”
“Paneme õige kõigile lastele raamatud jõulupakki!” soovitab üks lapsevanem koosolekul, saades nii mõnegi arusaamatu pilgu osaliseks – kah mul põnev jõulukingitus, meil pole kodus raamaturiiulitki! Viimasel hetkel kohale kihutanud ja auto valesse kohta parkinud ema teeb ettepaneku, et kõik võiksid 25 euro eest ise oma lapsele kingi osta. Üks julgem ema oponeerib: “Kas vähe kalliks ei lähe või?” Iga õhku visatud idee päästab valla veerandtunnise arutelu, keerulisemal juhul palava vaidluse. Kaks tundi kestnud koosolek lõpetatakse, kuid arutelu jätkub meilitsi ja Facebookis. Iga päev toob kümnete kaupa kirju, keegi ei jõua neid enam jälgida. Alahoidlikumad alistuvad.