Tähtis on lapse toetamine

Laps ei märga voodit meelega. Ja kuigi ka see veendumis püsib visalt, et voodimärgamine on märk emotsionaalsest või füüsilisest probleemist, pole see reeglina siiski nii. Voodimärgamine on normaalne, laste seas levinud ja üldiselt kasvavad lapsed sellest vanusega välja. Aita oma last sellega, et oled tema jaoks olemas. Kui voodit märgab koolilaps, kes enne seda öösel kuiv oli, pole ka see maailma lõpp. Tegemist võib olla elukorralduse muutusest tuleva stressiga. Arsti juurde tasuks pöörduda alles siis, kui see kestab pikemat aega, kui õhtune ja ka ühekordne öine pissitamine ei hoia voodit kuivana või kui voodimärgamine toimub tihedamini, kui paar korda nädalas.

Jagage lapsega oma kogemusi

Sellest ju kõva häälega ei räägita, kuid voodimärgamine on iseenda lapsepõlvest tuttav suurele osale lapsevanematest. Kui sina või su partner pissisite lastena voodisse, siis rääkige sellest ka oma lapsele. See aitab tal mõista, et inimesed tõesti kasvavad sellest faasist välja ja see võib aidata lapsel end vähem üksi ja häbistatuna tunda.

Mis põhjustab voodimärgamist?

Voodimärgamist põhjustavad erinevad asjad. See võib olla halvem kontroll oma urineerimisfunktsiooni üle või siis lihtsalt väga sügav uni. Asi võib olla hormoonides, ka stress ja muretsemine võivad voodimärgamist põhjustada. Laps, kes tavaliselt voodisse ei pissi, aga järsku on seda tegema hakanud, võib olla mõnest üleelamisest häiritud või siis hoopis haigeks jäänud.

Otsige üheskoos lahendust

Kui laps on neljaaastane või vanem, võiks temaga koos proovida ühiselt olukorrale põhjus ja lahendus leida. Ehk juua enne magamaminekut vähem? Enda elu lihtsustamiseks võiks voodisse madratsi kaitseks panna kummilina. Kõige parem abi on püsida positiivne ja toetav, see aitab lapsel kasvatada enesekindlust ja julgustab teda oma probleemist üle saama.

Kiida oma last, kui ta on üle elanud kuiva öö

Kui laps saab hakkama sellega, et öösel voodisse ei pissi, siis tasub teda kiita. Mõned vanemad märgivad „märjad ja kuivad päevad” kalendrisse. Toredad kleepsud kalendris võivad last motiveerida ennast jälgima. Kui laps suudab mitu ööd mitte voodisse pissida, siis võiks üheskoos midagi meeldivat teha, näiteks küpsetage koos. Kui aga laps voodisse siiski vahel pissib, siis tasuks olla lootusrikas, et küll olukord paraneb.

Väikesed meeldetuletused

Lapsele tuleks kujundada harjumus, et enne magamaminekut tuleb tualetis ära käia, nii saab sellest osa lapse õhtusest rutiinist. Kindlasti tasub talle öelda, et see on täiesti normaalne, kui keset ööd üles tõustakse ja vetsu minnakse. Öötuled võivad aidata lapsel leida ise pimedas tee tualetti ja tagasi. Aga kui lapse uni on tõesti väga sügav, siis tuleks tal aidata öösel tualetis käimiseks ärgata.

Kas lapse keset ööd äratamine aitab?

Proovige vältida kiusatust pidevalt oma last keset ööd üles ajada. Ühest korrast peaks täiesti piisama, näiteks enne seda, kui ise voodisse lähete. Olge seda tehes sõbralik ja toetav. Pidevalt lapse une häirimine võib tekitada stressi ja stress on üks põhjus, miks lapsed voodit märgavad.

Kaasa oma laps koristustöödesse

Kui laps märgab voodit, siis tuleks tal ka koristamisest osa võtta. Ta saab ise oma pidžaama pessu panna või aidata emal linu vahetada. Veenduge, et laps saaks aru, et tegu ei ole karistusega, lihtsalt asjaga, mis tuleb ära teha. Eesmärgiks on, et laps mõistaks rohkem, mida tema voodimärgamine kaasa toob, siiski tuleb veenduda, et lapsel ei hakkaks piinlik.

Koristamisnipp: pissihaisu eemaldamine

Kui voodis on piss, siis uriin jätab küllaltki ebameeldiva lõhna lapse riietele ja voodipesule. Proovige pesule lisada pool topsitäit valget äädikat, et haisu eemaldada.

Koristamisnipp: madratsi puhastamine

Pärast seda, kui olete ära kuivatanud nii palju uriini, kui võimalik, siis kallake ala, kus uriin on, üle vesinikperoksiidiga. Laske sellel umbes 5 minutit mõjuda ja siis kuivatage piirkond rätikute või köögipaberiga.
Lõpuks, pärast madratsi kuivamist, raputage söögisoodaga üle terve ala, kus uriiniplekk oli ja laske sellel 24 tundi seista. Järgmisel päeval eemaladage sooda tolmuimejaga. Madrats peaks olema puhas ja lõhnavaba.

Külas ööbimine

Kui laps on närvis, sest peab öö veetma kodust eemal, siis paluge tal ka külas teha kõike seda, mida koduski, et kuivaks jääda. Et laps prooviks õhtul vähem juua, käiks enne und kindlasti tualetis, ka võib näiteks sõbra juurde jäämisel paluda sõbra ema, et ta aitaks lapsel öösel pissil käia. Varusta oma last puhta pesuga, vahetusriietega, soovi korral ka veekindla lina või pesuga.

Voodimärgamise suhtes tuleb olla kannatlik

Muidugi on kerge enesevalitsust kaotada, kui laps pidevalt voodit märgab. Kuid kindlasti ei tohi voodimärgamist teiste inimeste ees jututeemaks võtta selleks, et oma last häbistada. Lapse häbistamisest ei ole kasu, see tekitab talle lihtsalt rohkem stressi ja muresid. Lihtsalt teadke, et lõpuks saab see raske aeg ikka läbi. Olge kannatlik ja toetage oma last.

Kiusamine kodus

Laps, kes pissib öösel voodisse, võib kergesti saada oma õdede-vendade naerualuseks. Veendu, et seda ei juhtuks, lapsel peab kodus turvaline olema. Selgitage kõigile, et laps ei märga voodit meelega ja teda peab toetama ja armastama.

Kiusamise koolis

Kui laps teisi väldib ja tuleb koolist koju sinikate või rebitud riietega, võib see olla märgiks, et last kiusatakse. Kuulake, mida laps räägib. Uurige temalt, kas kõik on korras ja andke talle teada, et asi pole tema süü. Tehke vajadusel kooliga koostööd ja tegelege sellega, et kiusamisele tuleks lõpp.Tähtis on ka see, et laps oleks alati pestud ja puhaste riietega.

Millal helistada arstile

Kui laps märgab pidevalt voodit, olles juba seitsmeaastane, siis kaaluge arsti külastamist. Samuti peaks arsti juurde minema siis, kui laps ei ole voodisse pissinud üle poole aasta, aga hakkab seda taas tegema.

Kui suur probleem on teie kodus sellega, et laps pissib voodisse ja kuidas sellisel puhul käitute?

Allikas: Webmed.com