Foto: erakogu
Õuelapsehoius tegutsevad lapsed veedavad enamuse oma lasteaiapäevast värskes õhus. Lapsi julgustatakse avastama ja õppima looduskeskkonnas ning looduslike vahenditega sõltumata ilmast. Õpetaja roll on mitte niivõrd juhtiv, kuivõrd abistav ja suunav.

Tänapäevase õuelasteaia idee algatajaks peetakse Ella Flatau'd Taanist, kes 1950ndatel esimese "metsalasteaia" avas. Õuelasteaedu ja -hoide on tänaseks avatud üle terve maailma, kuid kõige populaarsemad on need Skandinaavias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis - riikides, kus on Eestiga väga sarnane kliima. Eesti esimene õuelasteaed avati Tartus 2014. aastal. Veel tegutseb õuelapsehoide Muugal ja Tallinnas. Väike Päike avas oma esimese õuelapsehoiu Tallinna lähedal Peetris kevadel 2019.

iPadis, telefonis ja PlayStationis mängimisest televiisori vaatamiseni veedavad tänapäeva lapsed üha rohkem aega siseruumides. Isegi paljudes lasteaedades käiakse õues vaid korra päevas ning õhtuti on nii pime, et lapsevanemadki õue ei kipu. Valdavalt siseruumides aega veetvate laste arvu suurenemise tõttu on viimastel aastatel avaldatud arvukalt teadusuuringuid, milles rõhutatakse õues viibimise positiivset mõju lapse tervisele, arengule ja üleüldisele heaolule:

1. Rohke värskes õhus viibimine aitab ennetada nägemisprobleeme. Nimelt tuli Cambridge'i ülikooli teadlaste (Dr. A. Khawaja, 2011) uuringust välja, et iga nädal väljas veedetud ekstra tunni arvelt on võimalik lapsel kahandada lühinägelikkuse riski tervelt kahe protsendi võrra. Nägemist säästvateks võtmeteguriteks on teadlaste hinnangul loomulik päevavalgus ja kaugete objektide vaatamine. 2018. aastal Eesti kooli- ja lasteaialaste seas läbiviidud uuringu käigus tuvastati, et nägemisprobleeme esineb igal seitsmendal 3-17aastasel lapsel.

2. Värskes õhus mängimine aitab ennetada veel mitmeid terviseprobleeme nagu rasvumine, südame-veresoonkonna haigused, vaimne tervis ja isegi sotsiaalne käitumine (Natural England, 2010). Kui mänguruumi on rohkem, on lapsed aktiivsemad, mis aitab tugevdada luid ja lihaskonda. Lisaks saavad lapsed õues viibides looduslikku D-vitamiini (ka talvel), mis tugevdab immuunsüsteemi.

3. USA-s avaldatud uuring (Philliber Research Associates, et. al, 2005) võttis vaatluse alla üle 5000 perekonna ja jõudis tõdemuseni, et värskes õhus viibimine kasvatab märkimisväärselt laste enesehinnangut, iseseisvust ja väärtushinnanguid. Lisaks arendab õues viibimine lapse vaimsust ning parandab suhteid eakaaslastega, keskkonnateadlikkust, arendab juhtimis- ja probleemilahendamisoskust jpm.

4. Probleemilahendamisoskust, iseseisvust ja riskihindamist pidas oluliseks ka 2008. aastal UK-s avaldatud uuring (J. Gleave / New England, 2008), sest tervelt 51% 7-12aastastest uuringus osalenud lastest pole näiteks kunagi puu otsa roninud. Uuring näitas ka, et laste seikluskogemused piirduvad ainult selleks ette nähtud piirkondadega nagu mänguväljakud, koduaiad või teemapargid. Vanemate pidev hirm on loonud põlvkonna, kes on looduskauged ja arglikud. Õues mängimine on suurepärane laste loovuse arendamiseks: väljaspool sisemängu piiranguid ja piiratust veelgi stimuleerivaid mänguasju, millel on tihti vaid üks funktsioon (vajuta nupule), kasutavad nad looduses ja õues mängides oma loovust ja koostööoskust. Kividest saavad kiirelt autod või mehikesed, puupulkadest püssid ja lehtedest rahatähed.

5. Ise toidu kasvatamine ja aiapidamine toetab laste emotsionaalset tasakaalu ja aitab isegi kaasa lugemis- ja arvutusoskuse paranemisele. Uuringud (R. Passey, M. Morris, F. Reed, 2010) näitavad ka positiivsemat hoiakut tervisliku toitumise vastu ja äravisatava toidu koguste vähenemist.

6. Lapse unekvaliteeti aitab samuti parandada rohke õuesviibimine, sest lapsed on õues olles aktiivsemad ja väsitavad end rohkem. Lisaks on värskes õhus magamine kasulik immuunsüsteemile. Kui ööune eesmärk on eelkõige kasvuhormooni tootmine, siis lõunauni aitab kaasa lapse õppimisvõimele ja kõrgema vaimse tegevuse säilitamisele (Dr. H.Vaher, K. Vernik, 2018).

7. Õues käimisel on otsene seos lapse heaolu ja tervisega: mida rohkem laps on õues, seda paremini ta magab ja seda väljapuhanum, vastuvõtlikum uuele infole ja tervem ta on. Tallinna Ülikoolis avaldatud uuring (S. Kuu, K. Pedak, K. Baskin, 2018) eesti koolinoorte kohta jõudis jahmatavate järeldusteni: eesti koolilapsed viibivad õues vähem kui vangid. Kolmandik lastest on tervise mõttes riskirühmas või võimekuselt halval tasemel. Ülekaalu esineb igal neljandal lapsel Eestis. Kui liikumisaktiivsus on väiksem, siis esineb lapsel vaimse tervise hädasid oluliselt sagedamini. Kui võrrelda füüsilist ja vaimset tervist, mida see uuring käsitles, siis näeme, et vaimse tervise hädasid on väheaktiivsetel ja vähem õues viibivatel õpilastel sagedamini. Vanusega ärevustase tõuseb, võivad tekkida ka unehäired.

Kokkuvõtteks võib öelda, et rohke õues viibimine mõjutab positiivselt nii lapse üldist arengut kui ka tervist. Julgustame kõiki lasteaedu ja -hoide võimalikult palju õues tegutsema, iga ilmaga. Selleks, et koolis oleks probleeme vähem, peab õigeid harjumusi juurutama juba väikelapseeas ning lasteaias möödub enamik väikese lapse päevast. Õuelapsehoid on lõbus ja last igakülgselt arendav keskkond. Lapsevanem, kes lasteaeda või -hoidu siiski vahetada ei soovi, võiks igapäevase lapsega õues viibimise oma päevakavasse mahutada.