Foto: Unspalsh
"Kodus on mul 11-aastane neiu, kes sai omal ajal lasteaias käia, sest olukord lihtsalt oli keerulisem ja nii oli vaja. Aga käis ka ikka ainult siis, kui ma olin tööl ehk umbes kaks päeva nädalas. Täna aga saan pakkuda väiksematele, kes on 2,9-aastane ja 1,5-aastane, olla täiskohaga ema. Ei, ma ei ole õpetaja, vaid ema," räägib Eiliki, miks ta on otsustanud olla lastega kodus ja mida ütleb neile, kes väidavad, et lasteaiata ikka ükski laps ei saa.

See tähendab, et mu lapsed mängivad ise, mängivad koos, teevad minuga kodutoimetusi ja vahest ka jah uudistame nende mänguasju. Mu pooleteistaastane moodustab kolme-neljasõnalisi lauseid, tunneb ruumide nimetusi, toidab end, riietab end, laskub ka vahest vestlusesse, kui on midagi pikemat, millest jutustada. Pea kolmene joonistab, vaatab raamatuid, riietub, peseb, nõuab asju, kui tuju, abistab nooremat, uudistab tähti ja numbreid jne. Ja ma ei tegele neile päevast päeva asjade õpetamisega.

Ma ei tahagi midagi pahasti öelda, aga ma tundsin hiljuti taas, kuidas peaks end õigustama ja selgitama, miks jumaldan olla kodus oma pisikestega. Eks see olegi iga vanema valik – lihtsalt ei ole minu arvates õige maha teha neid, kes valivad olla kodus. Selleks, et olla kodus, ei pea muide olema superema, vaid lihtsalt ema, kes armastab oma lapsi.

Ka lasteaial on omad plussid, aga siiski on lasteaed ju pere toetuseks laste kasvatanisel, mitte ei kasvata last. Abiks siis, kui vaja ise tööl olla ja lapsel oleks, kus olla või kui vaja endal hingata veidi. Aga mul on selleks tugi kõrval ja ma ei vaja lasteiaia abi.

Siin on kõige tavalisemad küsimused, mida minult küsitakse, kui selgub, et mu lapsed lasteaias ei käi ning minu vastused neile.

Kas sa ei karda, et su laps ei sotsialiseeru siis ühel päeval kooli minnes?

Ei, ma karda. Kuna ma liigun nendega ka teiste inimeste seas ja ma ei hoia neid toas luku taga. Jalutades me arutleme ka maailma asjade ja käitumise üle jne. Lisaks saavad nad sotsialiseeruda teiste lastega mänguväljakutel ja sugulastega kogunemistel ning mul on ka sõbrannasid, kellel on lapsi. Alati ei pea sama vanadega suhtlema ju ka.

Tema immunsus ei arene piisavalt! Siis jääb ta koolis kogu aeg haigeks.

Immuunsus areneb ka siis, kui lasta lapsel olla laps. Ehk siis mu lapsed saavad maal kas või mulda süüa, kui neil peaks see tuju tulema. Ja pealegi – viiruseid saab koju tuua ka poest, mitte ainult lastekollektiivist.

Mulle meenub just, kuidas minu laps hüppas kolm nädalat tagasi vanaema juures paljalt lombis ja oli selle üle nii õnnelik. Ja ei järgnenud sellele ei nohu ega muud haigust. Immuunsust turgutab mitmekesine toit ja vitamiinid.

Kas tal igav ei ole kodus? Aga sind ära ei tüüta või?

Pole veel kuulnud oma lastelt, et neil oleks igav. Nad genereerivad kahekesi kogu aeg midagi. Pigem sisustavad minu aega oma rumalustega. Ja kui mul tuleb tuju minna kuskile, siis tulevad nad ju kaasa. Ja miks peaksid mind mu oma lapsed ära tüütama? Kui vahepeal jooksebki kett maha ja vaja hingata, siis ma saan seda alati, kui abikaasa on kodus.

Ta ei õpi ju siis lugema ja kirjutama ega teistega arvestama ega tiimitööd tegema!

Lugemis- ja kirjutamisoskust saab arendada ka igapäevaste toimetustega. Mu oma abikaasa on kodune laps olnud ja läks varakult kooli. Mina olin küll lasteaia nimekirjas, aga viimasel kooliks valmistuval aastal olin ma enamjaolt siiski kodune. Mind õpetas lugema minu ema. Kooli läksin kohe teise klassi katsete alusel muide, kuna minu kool ei pakkunud tol ajal esimest klassi.

Ja teistega arvestamine ja tiimitöö koduste laste juures väga suur kodune katsumus. Eriti kui lapsi on rohkem. Alati tuleb kodus teistega arvestada ja kõik panustavad kodustesse toimetustesse. Minu arust see ei erine mitte kuidagi sellest, kui laps pannakse lasteaias teistega koos midagi tegema.

Mu pea kolmene saab väga hästi aru, et lõuna ajal tuleb emme kõrval vaikselt olla, kuni emme paneb väiksema lapse näiteks magama. Tihti uinub ta ka ise selle tegevuse käigus.

Ma leian, et meie eluviisi parim osa on see, et meil ei ole mitte kuskile kunagi kiiret – magamegi kõik koos kas või lõunaund, kui selleks on soovi.