• on seitsmeaastane või

  • saab sama aasta septembrikuu jooksul seitsmeaastaseks.

Kooli kuueaastaselt

Vanemad panevad oma lapse varem, st kuueaastasena kooli eri põhjustel.

Sageli nimetab vanem põhjuseks asjaolu, et laps lõpetab lasteaia ja teda pole kuhugi jätta või et kõik teised rühmakaaslased lähevad kooli, kuhu temagi jääb, koos on ju hea ja tore minna. Mõnel juhul soovib laps ise nii väga kooli minna ja õppida ning vanem mõtleb, et miks mitte seda huvi ära kasutada: muidu hakkab lapsel aasta pärast alustades koolis igav ja tema õpihuvi väheneb. Paljud vanemad arvavad, et laps on väga tubli, oskab juba kõike ja võiks varem kooli minna, et mitte niisama aega raisata.

Võib ju mõelda, et kuueaastaselt esimeses klassis õpinguid alustav laps on perekonna uhkus ja tunnustus vanemate tublile tööle. Samas tuleks lapse seisukohast küsida,

  • kas ta on ikka koolivalmis;

  • kas kooli ja kodu nõudmised on lapsele jõukohased ning

  • kas varasem koolipanek on piisavalt põhjendatud ja läbi mõeldud.

Valmisolekut tuleb hinnata mitmest aspektist

Koolivalmidus ei ole pelgalt oskus soravalt lugeda ja kiiresti arvutada. Laps on koolivalmis alles siis, kui ta soovib

  • õppida ja omandada uusi teadmisi ning oskusi;

  • jälgida selgitusi ja täita korraldusi ning

  • teha koostööd nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega.

Koolivalmiduse seisukohast on tähtsad lapse arengu kolm aspekti ehk vaimne, sotsiaalne ja kehaline areng, mis kokku moodustavad terviku. Ei ole võimalik ühte teisest olulisemaks pidada.

Ka seadus seab kindlad nõuded juhuks, kui vanem soovib kooli panna koolikohustuslikust east nooremat last. Nimelt tuleb õppima asumise soovist teavitada valla- või linnavalitsust enne käimasoleva aasta 1. maid. Vanem esitab valla või linna määratud tähtajaks taotluse, lisades lasteaia hinnangu või koduse lapse puhul nõustamiskomisjoni soovituse lapse koolivalmiduse kohta.

Kooli kaheksa-aastaselt

Mõnikord on lapse vanus paberite järgi sobiv, kuid ta ei ole valmis kooliteed alustama. Sel juhul saab õpingute alustamist aasta võrra edasi lükata.

Koolipikendusel võivad samuti olla eri põhjused.

Lapsi, kelle koolikohustuse täitmine lükatakse edasi, iseloomustavad sageli õpihuvi puudumine, mahajäämus kõnes ja üldises arengus ning tähelepanu- ja keskendumisprobleemid. Tihti vajavad koolipikendust poisslapsed, kelle sünniaeg jääb suvekuudesse või septembrisse.

On lapsi, kes loevad ja arvutavad, kuid ei ole valmis kooli minema, sest nende sotsiaalsed ja enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud. Mõnikord vajab laps haiguse, trauma või terviseprobleemi tõttu pikaajalist ravi ning tema terviseseisund ei võimalda igapäevases õppetöös osaleda.

Kui laps ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud koolivalmidust, siis võib ta seaduse järgi asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse edasilükkamise taotluse saab lapsevanem koolivälisele nõustamismeeskonnale esitada jooksva aasta 1. märtsist. Seejärel langetab nõustamismeeskond otsuse, kas lükata lapse kooliminek edasi või ei.

Vanem tunneb oma last kõige paremini

Põhjendatud koolipikenduse taotlemises ei ole midagi häbiväärset või taunitavat. Isegi kui taotlusega seotud asjaajamine näib ajamahukas ja keeruline, tuleb enda ebamugavustunne maha suruda ning mõelda eelkõige sellele, mis on parim lahendus lapsele.

Koolipikenduse aastaks saab vanem kohustuse tagada lapsele õige arengukeskkond, ettevalmistus kooliks ja vajaduse korral ka taastusravi.

Hilisem kooliminek ei ole õigustatud juhul,

  • kui lapse võimete (erivajaduse) tõttu ei saavutata tavalises õpi- ja kasvukeskkonnas koolivalmidust ka järgmiseks aastaks või

  • kui lapse tervislik seisund ei pruugi oluliselt muutuda.

Sel juhul peab kool igal juhul lapsele lähenema individuaalselt ja rakendama vajalikke tugiteenuseid.

Esikohale lapse vajadused

Tähtis ei ole see, kas laps läheb kooli kuue-, seitsme- või kaheksa-aastaselt. Oluline on hoopis veenduda, et ta oleks koolis õppimiseks valmis. Vanema ülesanne on varasema või hilisema koolipaneku otsus põhjalikult läbi mõelda, leida lapsele parim lahendus ning olla talle kooliteel igati toeks ja abiks.