Selleks vaadeldi värskes Eesti ja Soome teadlaste uuringus, kui palju erineb Soome ja Eesti laste lugemisoskust esimese klassi algul ja lõpus. Selgus, et varem lugema õppimine hiljem eeliseid ei andnud. Eesti koolieelikud oskavad paremini lugeda kui Soome eakaaslased, aga koolis kaob oskuste vahe vähem kui ühe õppeaastaga.

Põhjanaabritega võrdlemine on oluline mitmel põhjusel: eesti ja soome keel on sugulaskeeltena sarnased ja lugemaõppimise keerukust arvestades suhteliselt lihtsad, samuti lähevad mõlema riigi lapsed kooli umbes samas vanuses ehk kuue-või seitsmeaastaselt.
Teisalt on riikide koolieelsed süsteemid erinevad: Eesti lastelt eeldatakse esmast lugemisoskust juba enne kooli (laps tunneb tähti ja veerib kokku ühe- ja kahe silbilisi sõnu), ent Soomes hakatakse süstemaatiliselt lugemist õpetama alles esimeses klassis. Samal ajal on selgunud mitmest PISA uuringust, et kuigi nii Eesti kui ka Soome 15-aastased noored on funktsionaalses lugemisoskuses (ehk loetust arusaamises) maailma parimate hulgas, jäävad meie põhikoolilõpetajad Soome eakaaslastele siiski alla.

Kas lapsed peaksid lugemise selgeks saama enne kooli või võiks seda õppima hakata 1. klassis? Selleks vaadeldi värskes Eesti ja Soome teadlaste uuringus, kui palju erineb Soome ja Eesti laste lugemisoskust esimese klassi algul ja lõpus. Selgus, et varem lugema õppimine hiljem eeliseid ei andnud.

Põhjanaabritega võrdlemine on oluline mitmel põhjusel: eesti ja soome keel on sugulaskeeltena sarnased ja lugemaõppimise keerukust arvestades suhteliselt lihtsad, samuti lähevad mõlema riigi lapsed kooli umbes samas vanuses ehk kuue-või seitsmeaastaselt.

Teisalt on riikide koolieelsed süsteemid erinevad: Eesti lastelt eeldatakse esmast lugemisoskust juba enne kooli (laps tunneb tähti ja veerib kokku ühe- ja kahe silbilisi sõnu), ent Soomes hakatakse süstemaatiliselt lugemist õpetama alles esimeses klassis. Samal ajal on selgunud mitmest PISA uuringust, et kuigi nii Eesti kui ka Soome 15-aastased noored on funktsionaalses lugemisoskuses (ehk loetust arusaamises) maailma parimate hulgas, jäävad meie põhikoolilõpetajad Soome eakaaslastele siiski alla.

Esimest korda mõõdeti uuringus laste lugemisoskust septembris kooli alguses. Selgus, et kuigi Soome lapsi enne kooli lugema ei õpetata, oskas neist 39% juba küllalt hästi lugeda. Põhjus võib peituda selles, et tänu keele lihtsusele võis osa lapsi lugemise selgeks saada kodus või lasteaias muude tegevuste kõrvalt. Samal ajal oli Soome laste hulgas ka viiendiku jagu neid, kes üldse lugeda ei osanud. Eestlaste hulka jagus mittelugejaid alla 1%, seevastu väga hästi lugejaid oli 46%.

Tulemused näitasid, et kooli alguses oskasid Eesti lapsed Soome eakaaslastest tunduvalt paremini lugeda. Ehkki tähtede ja häälikute tundmises olid erinevused väiksemad, olid Eesti laste lugemistehnilised oskused — lugemise õigsus ja kiirus — tunduvalt paremad. Teisisõnu lugesid Eesti lapsed palju õigemini ja ladusamalt.

Seitsme kuu pärast, kui lapsi aprillis uuesti kontrolliti, olid eestlaste eelised täiesti kadunud: seitsme kuuga said Soome koolijütsid lugemise hästi selgeks, nad lugesid sama ladusalt ja mõistsid loetut sama hästi kui Eesti eakaaslased.

Kuhu Eesti laste eelis kadus?

Miks meie laste oskused enam sama kiiresti edasi ei arenenud? Ehkki võiks arvata, et vastus on ilmselge: üle maailma tunnustatud Soome koolisüsteem on efektiivsem, peitub tegelik põhjus mujal. „Loomulikult võib osaliselt rolli mängida see, et Soomes tegeldakse lastega individuaalsemalt, õpetamine võib olla efektiivsem ja eriti võib see faktor olla oluline lugemisraskustega laste puhul, ent peamine põhjus on siiski selles, et kuna soome keelt ja eesti keelt kirjutatakse peaaegu alati nii nagu hääldatakse, ongi neis lugema õppimine suhteliselt lihtne ja süstemaatilise õpetamise korral toimub see kiiresti,” ütles üks uuringu autoreid, Tallinna ülikooli teadlane Piret Soodla.

Soodla selgitas, et Eesti lasteaedades kui ka kodudes tegeldakse palju konkreetselt lugemistehnika õpetamisega, ent tegelikult võib pikas plaanis olulisem olla hoopiski kuulamisoskus ehk see, kuidas ta kuuldust aru saab, missuguseid järeldusi ta oskab selle alusel teha, kuidas ta arutleb. Asi on selles, et lugemisel toimub peas sarnane protsess, mis juttude kuulamisel, ja paljud uuringud on näidanud, et nende eeloskuste kõrge tase enne kooli ennustab hilisemat lugemisoskuse arengut väga olulisel määral.

„Soomes on uuringuid rohkem tehtud ja need näitavad, et lugemistehnilised oskused omandab enamik lapsi nagunii ja juba mõne kuuga, hiljem muutub oluliseks see, kuivõrd laps loetut mõistab. Selleks on oluline lapsega arutleda maailma asjade üle, lugeda ette ja jutustada talle jutte, tekitada huvi lugemise vastu jne,” ütles ta.

Sama tõdes endine lasteaiakasvataja, praegune Tallinna ülikooli koolieelsete programmide juht Tiia Õun. Tema sõnul on kõige olulisem, et laste jaoks oleks lugemaõppimine mänguline ja kindlasti mitte sunnitud. Selleks võib kasutada spetsiaalselt lugemiseks mõeldud mänge ja nutiseadmeidki. „Nutiseadmete mõju pole lugemisele veel palju uuritud, aga tõenäoline on, et nende kaudu õpivad nad samuti lugema, sest lapsed kasutavad neid varakult ja seal on palju teksti. Siin on aga oluline, et vanemad neid õigete, arendavate nutimängude poole suunaks,” selgitas Õun. Peale mängude õpetavad lapsed ka üksteist lugema. „Meil on lasteaias näiteks postkasti mäng, kus lapsed üksteisele kirju kirjutavad, kõik tahavad kirja saada ja mõista, mida talle kirjutati, see hoiab motivatsiooni õppida ja teisi õpetada,” rääkis ta. Esimese klassi lõpuks olid lapsed varasematest oskustest hoolimata samal tasemel, ei tasu ei Soodla ega ka Õuna sõnul uuringust järeldada, justkui ei tasuks lapsi enne kooli mingil juhul lugema õpetada. „Õpetamises pole midagi halba, aga me ei saa öelda, et on arenguliselt tähtis, et laps õpib ladusalt lugema enne kooli. Meie uuring viitab sellele, et varane lugemaõpetamine ei anna pikas plaanis lugemisoskuse arengus mingisugust eelist,” rõhutas Soodla.

Kas koolikatsed on mõttetud?

Soodla ei soostunud andma hinnangut, kas selle uuringu valguses on Eesti koolikatsed ja eelkoolid tarbetud. Ta selgitas, et vähemalt laste koolieelse lugemisoskuse võrdlemine ei ole õigustatud — mõni laps õpib soravalt lugema kuueaastaselt, teine laps mõni kuu või ka aasta hiljem. Algklasside lõpuks loevad kõik enam-vähem ladusalt. „Erand on muidugi erivajaduste ja lugemisraskustega lapsed, kes vajavad lugemisel eraldi tuge ja selgelt lugemistehnika õpetamist. See on oluline teema, millega tuleb tegeleda,” sõnas ta.

Riik peab aga lasteaias lugemise õpetamist oluliseks, sest lugemisoskuse kaudu saab arendada ka teisi oskusi. Haridusministeeriumi välishindamisosakonna peaeksperdi Ain Otsa hinnangul aitab lugemaõppimine valmistuda ka teiste asjade õppimiseks ja nii valmistab lasteaed last kooliks hästi ette. Uuringu tulemused laste taseme ühtlustumise kohta, mida on täheldatud ka teistes analüüsides, võib aga tema sõnul olla märk sellest, et esimene klass on jäänud paljus õpilaste teatud oskuste tasandamise astmeks ning suuremate oskustega või kognitiivselt arengult kaugemale jõudnud õpilastele ei pakuta nende valmisolekutele kohast õppetööd. „Küsimus ei seisne ainult õppimises lasteaias, vaid ehk ka väljavaadetes laste valmisolekuid koolis õppimisel rakendada,” ütles ta.

Soodla leiab, et lugemisoskuse kuiva drillimise asemel (mida sageli katsekoolidesse sisse saamiseks tehakse) võiks hoopis lapse lugemishuvi toetada ning arendada tema sõnavara, arutlemis- ja kuulamisoskust. Ka tulevad kasuks rütmi-, hääliku- ja tähemängud. „Samal ajal on meie kooli õppekava ja õppematerjalid koostatud just sellel eeldusel, et laps oskab juba enne kooli lugeda,” ütles Soodla. Ta lisas, et paljud klassiõpetajad kurdavadki, et lapsed, kes kooli tulles lugeda veel ei oska, jäävad kohe õppimisega hätta. Negatiivsed kogemused hakkavad paraku mõjutama ka lapse eneseusku ja õppija minapilti, mis hakkavad edasist arengut takistama. Seega on kindlasti vaja lisauurimusi, mida ja kuidas õpetada lasteaias ning mida koolis.