Ta ei vaeva oma pead haigustega. No ja nohuköha pole seda ammugi mitte. Liiatigi ei pabista ta teiste laste tervise pärast, kui oma ilmselgete haigustunnustega lapse lasteaeda saadab. Pärast hommikusööki saab laps kodus lusikatäie palavikualandajat ja köharohtu ning tiksub ilusti õhtuni. Ka kõhuviirus pole põhjus last koju jätta — WC on lasteaias ju ometi olemas? Kaasvanemate hukkamõistvatest pilkudest vaatab vana rahu vilunult mööda. Ta ei saa töölt puududa, kas see pole siis iseenesestmõistetav? Kes tema töö siis ära tegema peaks? Ta ei ole kaugeltki hoolimatu ema ja tema lapsed on karastunud viirusi püstijalu läbi põdema. Kummalisel kombel põevadki nad kõik haigused mängeldes ja mängides läbi, tüsistustega neil pistmist pole. Asjal on ainult üks aga. Kui tema lapsed on haiged, on seda ka rühma ülejäänud lapsed. Aga noh, see on see, millega üks ema peab arvestama, kui oma võsukese lasteaeda viib, arvab vana rahu.

Alternatiivema

Tema ravimikapis valitseb tühjus tavapärastest ravimitest. Kapike on tal siiski olemas. Seal on homöopaatiaterakesed, mida ta kasutab igal võimalusel. Tavalisse meditsiinisüsteemi võib alternatiivravija sattuda vaid kiirabiga (ptüiptüi), apteegist käib igaks juhuks kaarega mööda. Seal müügil olevad ravimid on mürk. Ja mitte niisugune hea, terveks tegev mürk, nagu seda leidub terakestes,vaid kellegi rikastumiseks välja mõeldud vandenõu inimkonna tervise vastu. Tema lapsed lasteaias ei käi, sest mõistagi pole neil vaja kokku puutuda bakterite ja mikroobidega, mida toodab sealne keskkond. Imelikul kombel on nad siiski sama sageli viirustes kui keskmine lasteaialaps. Perearsti alternatiivema ei külasta ja mõistagi on tema lapsed puutumata vaktsiinide laastavast mõjust. Lapsed kannavad merevaigukeed hammaste lõikumisest alates, sest merevaigu immuunsüsteemi toetav toime on teaduslikult tõestatud…
Alternatiivema kollektsioneerib alternatiivterviseajakirjade numbreid, kust saab teada, mida arstid kunagi ei räägi, ehk siis selgub tegelik tõde.

Apteegi-šopahoolik

Ta külastab regulaarselt perearsti ja istub pärast väiksematki viirust kohusetruult arsti ukse taga, et lapsed üle vaadataks ja võimalikud tüsistused avastataks. Pahatihti viib apteegišopahoolik sealtsamast koju ka mõne uue viiruse. Hoiab oma lapsi kohusetundlikult pärast palavikku vähemalt kaks nädalat kodus. Ta on kaasvanemate lemmik ja temalt saab alati küsida erinevate koduste ravivõimaluste kohta, sest apteegišopahoolik on iga uue rohuga kursis. Šopahooliku ravimikapp on eeskujulik, pole midagi, mille vastu sealt abi ei leiaks. Ta on mõelnud kõikvõimalike haiguste kodusele ravile. Sellist valikut erinevatest köhasiirupitest, palavikualandajatest ja kõhuravimitest
ei leia isegi korraga ühest apteegist. Kasutab lapsega järjepidevalt inhalaatorit — paha see ometi ei tee! Apteegis käimine on saanud tema hobiks ja kireks. Lapsed jäävad haigeks, aga nad saavad ju alati uuesti terveks!

Murelik mamma

Ta mõtleb hommikust õhtuni oma lapse tervisest. Tema käsi liigub päevas mitu korda murelikult lapse laubale ja suult pääseb murelik ohe: ega sa ometi haigeks jääma hakka, tundud kuidagi soe? Õhtul piilub ta lapse kurku ja muudkui muretseb: see tundub punane! Tundub ju? Nõuab ta ka mehelt. Lapse köhatus viib mureliku mamma hingamise hetkeks rütmist välja: ega ometi alga jälle kuude pikkune köha? Tema lapsel on lasteaiakoht,kuid laste aias põnn ei käi. Riietusruumist kostev köha tamine või õuest tulija ninanuuskamine lööb mureliku rivist välja. Ta kirjutab lasteaia meililisti kaebekirju haigetest lastest, kes aias käivad. Tema kõrv püüab kinni iga kurgukähina. Murelik mamma ei saa aru sellest, miks palutakse vanematel rühma
viia karp salvrätikutega — kas nohus lapse koht on siis lasteaias? Kuna kuidagi ei õnnestu korda majja lüüa, siis parem ta oma last lasteaeda ei viigi. Tema laps on kord köhas, kord nohus ja põeb klassikalise näitena aastas 8–10 korda erinevaid viirushaigusi.

Allikas: Meie lapse tervis

Jaga
Kommentaarid