Vaimse tervise mured avalduvad ka läbi häiritud une ja isu. Unevajadus ja söögiisu võivad nii suureneda kui väheneda. Lapsel võib olla raske uinuda ja tema uni olla rahutu. Väiksemate laste puhul võib stressimärk olla uuesti püksi pissimine või öösel voodi märgamine. Üsna tavalised on ka erinevad kehalised vaevused nagu pea- või kõhuvalud. Lastel, kellel on tundlik nahk, võivad ilmneda selgusetuks jääva põhjusega allergilised reaktsioonid.

Valdavalt on tegemist kohanemisreaktsioonidega muudatustele igapäevases elus või tervet peret mõjutavatele muudatustele. Täiskasvanud peavad arvestama, et meie jaoks tühised sündmused võivad lapse jaoks olla suurema tähtsusega, sest tema elukogemus on veel väike.

Kuidas teha vahet, kas tegu on lihtsalt ealiste käitumisraskustega või oleks vaja pöörduda psühhiaatri poole?

Spetsialisti abi vajab lapse ennast või teisi vigastav käitumine, mitte-eakohaselt arenenud mängimisoskus, ebapiisav huvi teiste inimeste ja suhtlemise vastu. Samuti eakohase arenguga mitteseletatav hüperseksuaalne käitumine. Lisaks äärmuslikult püsimatu ja impulsiivne või hoopis ülikartlik ja klammerduv käitumine, arengu mahajäämus, eriti eakohasest aeglasem kõne areng.

Abi võiks otsida siis, kui oma jõu ja nõuga enam hakkama ei saa, lapsega toimunud muudatused ei vaibu vaatamata talle pööratud tähelepanule ja rahulikule elukorraldusele. Laste rahu ja hea tuju on tihedalt seotud ema-isa rahuliku meele ja reipa tujuga. Kindlasti peaksid abi otsima pered, kus vanemad tunnevad jõuetust, raevu või meeleheidet. Isegi, kui tegemist on lihtsalt lapse ealise käitumisraskusega, mis vanemale stressi tekitab, on asjakohane otsida abi. Vahel piisab vaid ühest vestlusest ja ema-isa saavad ise kenasti edasi toimetada oma last aidates. Igas vanuses lapse puhul võib abi otsida, eriti kui vanem tunneb, et ei saa hakkama. Väga paljude väikelaste probleemidega saab esmast abi perearsti käest, kes oskab soovitada, kas, millal ja kuhu edasi pöörduda.

Milliseid psüühikahäireid lastel leitakse?

Väikelastel diagnoosime enam arenguhäireid, sh kõnehäired. Väiksematel on veel kiindumussuhte häired, valikuline mutism (mõnes situatsioonis kõne puudub) ja separatsiooniärevushäire ehk tugev lahutamiskartus lähedasest. Üks sage meie poole pöördumise põhjus on ka enurees (uriinipidamatus) ja enkoprees (roojapidamatus).

Koolieelikutel esineb pervasiivset arenguhäiret ehk autismi ning aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ehk hüperaktiivsust. Kooliealistel on esimesel kohal aktiivsus- ja tähelepanuhäire, erinevad ärevushäired ja depressioon. Ärevus ja depressioon on sagedased ka söömishäirete puhul. Ärevushäireid on 5-10% lastel ja noorukitel.

Kas probleemide taga on elukeskkond või geneetiline soodumus?

Laste psüühikahäired on elukeskkonnaga tihedalt seotud. Väga tihti on käitumishäirete taga vanemate paarisuhtepinged, nende haigus või alkoholisõltuvus. Kõik, mis mõjutab pere terviklikust ja turvatunnet, eriti ema heaolu, mõjutab last. Peres valitsev vägivaldsus, hoolimatus, pealiskaudsus, ebajärjekindlus, pidev laitmine ja kiitmise-tunnustamise unustamine, valetamine, mõnuainete kuritarvitamine. Stressirohke, lapsele mittesobilik (hülgav, karistav, mittestimuleeriv, vaenulik jne) keskkond mõjutab kõiki lapsi. Last häirib tugevalt ka õhus hõljuv hirm, et vanemad ei hooli üksteisest.

Autism ning aktiivsus-ja tähelepanuhäire on kõrgema geneetilise eelsoodumusega, kuid ka siin mõjutab turvaline ja lapse vajadusi arvestav keskkond seda, et häire avaldub nõrgemal kujul.

Vanemad peavad oma lapse vaimsele tervisele mõtlema juba teda oodates – sel ajal on väga oluline ema heaolu ja turvalisus, võimalus jagada oma tundeid ja kogemusi, aga ka tervislik toitumine ja liikumine. Lapse esimesed eluaastad määravad väga palju tema hilisema psüühilise tervise osas: on vaja leida aega lapsega koos kasvamiseks, et ta tunneks ennast turvaliselt ja areneks. Oluline on olla kontaktis oma lapse emotsionaalsete ja füüsiliste vajadustega ja asju arutada. Lapsed vajavad regulaarset ja rahulikku elukorraldust.

Kui suur vajadus on ennetava programmi järgi, mis aitaks vanematel toime tulla lapse sünni järgse elumuutuse ja pere erinevate arenguetappidega?

Seda on väga vaja. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond on selleks teinud põhjalikke ettevalmistusi. Vanemlusprogrammid käivitatakse lähiaastatel. Teisalt ei tohiks me vanemaks olemist käsitleda ebaloomuliku, hirmutava ja keerulisena, millega keegi hakkama ei saa. Tasub ka uskuda, et see on loomulik ja intuitiivne oskus, milleks elu meid täpselt nii palju õpetab, kui me õppida oskame. Kui kaks terve mõistusega teineteisest hoolivat noort täiskasvanut saavad lapse, on kõik põhiline neile kaasa pakitud, et oma laps üles kasvatada. Raskused ilmnevad tavaliselt elukaare loomulikes kriisikohtades, millega hakkama saamine sõltub päritoluperekonna peremudelist ja põlvest põlve toiminud toimetulekuviisidest.

Kuidas mõjutab see, et juba esimesse klassi minnes tuleb end tõestada ja kellestki parem olla?

Kui laps peab konkureerima üle oma võimete, on see raske, nii nagu on ka kõige targemal inimesel raske kogu aeg kellegagi võistelda. Last tasub õpetada iseendaga võistlema – oma parima ja oma võimetega kooskõlas oleva saavutuse nimel. See on õiglasem ja sisukam võistlus, mida tuleb nii või teisiti terve elu pidada. Kui eneseusu aluseks on positsioon pidevalt muutuvas ja subjektiivsetest hinnangutest sõltuvas taustsüsteemis, on see ilmselgelt pidev stressiallikas.

Mis eesmärki täitis Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise keskuse rajamine?

See on võimalus laiendada ja edasi arendada laste vaimse tervise teenuseid. Saame pakkuda mitmekülgsemat diagnostikat ja ravi tänapäevastes tingimustes. Meie meeskonnas on lisaks lastepsühhiaatrile, vaimse tervise õdedele, psühholoogidele, logopeedidele, noorsootöötajatele ja psühhoterapeutidele ka eripedagoog, loov-ja muusikaterapeudid ja füsioterapepeudid. Oleme loonud meeskonnad väikelaste, riskikäitumise ja söömishäiretega noorte aitamiseks ning arendame neid valdkondi edasi. Jätkame senist tööd õpetajate, vanemate ja lastekaitsetöötajate nõustamisgruppidega. Meil on väljasõidumeeskond, kes töötab kriisi sattunud ja välismaailmast isoleerunud noortega seal, kus nad on nõus abi vastu võtma, nt koolis või kodus.

Jaga
Kommentaarid