Foto: Pexels
Unemaal veedab laps lausa 40% lapsepõlvest. Seega on väga oluline, et lapse uni toetaks tema arengut. Vaata, kui palju und vajab sinu laps sünnist kuni teismeeani.

Uni ja vastsündinu (0–3 kuud)


Vastsündinu unetsükkel toimib ööpäev ringi ja on otseses seoses nende vajadusega mähkmeid vahetada, süüa ja lähedust saada. Imikud magavad 10,5–18 tundi päevas ja seda ebaregulaarselt. Uneperiood võib kesta mõnest minutist paari tunnini. Imikud väljendavad soovi magada väga erinevalt. Mõni rahmeldab, nutab, nühib silmi või väljendab soovi magama jääda žestidega. Parim mõte on panna beebi voodisse siis, kui ta on unine, kuid ei maga veel. Nii õpib ta iseseisvalt magama jääma. Vaikne igapäevane askeldamine päevase une ajal õpetab beebit öö- ja päevaund eristama. Aktiivsemad mängud võiksid jääda valgesse aega, õhtune aeg võiks olla vaiksem ja rahulikum.

Nõuandeid lapsevanemale

Õpi tundma beebi unerütmi ja märke unisusest.

Vii laps voodisse unisena, mitte magavana.

Säti beebi magama selili, nägu ja pea vabana pehmetest esemetest ja tekkidest.

Uni ja imikud (4–11 kuud)


Pooleaastase lapse puhul ei ole öine toitmine tihti enam vajalik ja paljud magavad juba terve öö. Üheksakuuselt magab öö läbi 70–80% lastest. Imikud magavad enamasti 9–12 tundi päevas ja teevad poole- kuni kahetunniseid uinakuid, seda üks kuni neli korda päevas – vanuse kasvades vähem. Esimese eluaasta teisel poolel võib mõni beebi kogeda ärevust, kui peab magama vanematest eraldi. Samuti mõjutavad und haigused ja motoorsete oskuste kiire areng kehas.

Foto: Pexels

Nõuandeid

Kujunda välja regulaarne päevane ja öine unegraafik.

Pane paika järjepidev ja nauditav õhtune rutiin.

Loo beebile õhtune unesõbralik keskkond.

Julgusta last iseseisvalt magama jääma.

Uni ja väikelapsed (12 aastat)


Umbes pooleteiseaastasena ei vaja laps enam päevas mitut uinakut ja piisab 1–3 tunni pikkusest lõunaunest. See ei tohiks toimuda liiga hilja õhtul, sest nii võib päevauni lükata edasi ööunne jäämist. Väikelapsel võib esineda probleeme sooviga magama minna ja ta võib ärgata öösiti tihti üles. Ole lapsele toeks, aga julgusta teda iseseisvalt uuesti magama jääma.
Maheda valgusega öölamp aitab pimeduse pärast muretsevat last.

Maheda valgusega öölamp aitab pimeduse pärast muretsevat last. Selles vanuses lapse uneprobleemil on erinevad põhjused: väikelaste soov olla iseseisev ning motoorsete, kognitiivsete ja sotsiaalsete võimete kiire areng jne. Lapse päevane unisus ja käitumisprobleemid võivad olla märk halvast unekvaliteedist.

Nõuandeid

Sea paika kindel uneaeg, nii öösel kui ka päeval.

Ole kindel ja järjepidev lapse unerütmi kujundamisel. Vajadusel muretse lapsele turvatunnet andev mänguasi või tekk.

Uni ja lasteaialaps (35 aastat)


Lasteaialapsed vajavad keskmiselt 11–13 tundi und ja paljud 5-aastased või vanemad ei vaja enam päevast uinakut. Raskus õhtuse magamajäämisega või öösel ärkamine on selles vanuses levinud, tihti on see nii just lapse elava kujutlusvõime tõttu. Hirm üksinda pimedas toas olla, õudusunenäod ja unes kõndimine on eriti levinud just lasteaialaste seas.

Foto: Pexels

Nõuandeid

Kindel unerežiim on endiselt väga oluline kvaliteetse une ja loomuliku ärkamise jaoks. Näiteks pidžaama selgapanek, hammaste pesemine, lapse toas ühiselt raamatu lugemine, päevast rääkimine ja voodis head ööd soovimine on hea viis ümberlülitumiseks. Sellist rutiini korrates muutub rahulik uinumine lapse jaoks lihtsaks.

Jahedas ja värskes õhus puhkab paremini välja.

Laps peaks igal õhtul samas kohas magama jääma. Ruumis, mis on vaikne, jahe, pime ja televiisorita.

Uni ja koolilaps (613 aastat)

Lapsed vanuses 6–13 vajavad 9–11 tundi und. Lastel on selleks eaks tekkinud ka kohustused – kool, kodused tööd, sport ja huviringid. Et sellega toime tulla, peab laps hästi välja puhkama. Koolilastel kasvab huvi ka sotsiaalmeedia vastu, see võib oluliselt mõjutada unekvaliteeti. Just liiga hilja õhtul teleka vaatamist või telefoniga tegelemist seostatakse unehäirete ja õhtuse ärevusega. Selles vanuses on kvaliteetne uni olulises seoses lapse õppeedukusega. Unepuudus põhjustab tujukõikumisi, käitumishäireid ja kognitiivsete võimete langust.

Foto: Pexels

Nõuandeid

Hari last une olulisuse teemal. Selgita, kui palju paremini tunneb end puhanud inimene ja kui palju paremini saab ta hakkama.

Jää endiselt kindlaks režiimile. Iga päev samal kellaajal voodisse minemine tagab selle, et keha automatiseerib magamajäämise ja loomuliku ärkamise.