Vanaema küsis, kas peaks midagi tegema. Mürgistusinfo spetsialist suunas lapse kiirelt haiglasse, sest laps neelas ravimit palju aega tagasi ja lapsel esinesid juba tasakaaluhäired ning unisus. Olukord oleks vajanud aga palju lihtsamat ravi, kui mürgistusinfoliinile oleks helistatud kohe peale juhtumit.

Sarnaseid juhtumeid juhtub igal aastal väga palju. Kõige enam mürgistusi juhtub lastega kuni kolmanda eluaasta lõpuni, sest selles arengustaadiumis liigub kõik uus ja huvitav esmalt suhu. Peamiselt on alla kolmeaastastega mureks küll kemikaalid, mis paigutatud lihtsalt kättesaadavalt. Neljandast kuuenda eluaastani ahvatlevad lapsi erinevad ravimid.

Koduste õnnetuste ennetamiseks on kaks viisi — tähelepanelikkus ja ettenägelikkus. Kodust väljas on muutujaid rohkem ja seega ka ohte keerulisem ette näha, kuid ometi pole see võimatu.

Kõikjal meie ümber on tooteid, mis tunduvad tavapärased, kuid mille tegelikku ohtlikkust me ise sageli adekvaatselt hinnata ei oska. Nende tõeline pale avaldub siis, kui neid liiga hoogsalt katsetama hakatakse ja sellega mürgistusõnnetusse sattutakse.

Kemikaalid ja ravimid peitu

Kodukeemia ehk pesu- ja puhastusvahendid paiknevad paljudes kodudes madalal, näiteks kraanikausi all või WC põrandal. See on väikestele maailmaavastajatele ideaalne kõrgus, kus leida mänguasju. Kui uus mänguasi — näiteks pesugeelikapsel — katsetamiseks suhu pistetakse, võib olla tagajärjeks söögitoru põletus, maksakahjustus või muu äge terviserike. Pesugeelikapslid meenutavad lastele hammaste tuleku ajal kasutatavaid jahutavaid närimisrõngaid ja seega ei osata neid karta.

Ravimid võivad lastele tunduda mõnusad maiustused. Näiteks lauale unustatud tabletileht on põnev mänguasi, kust ema-isa eeskujul kommikesi välja lükata ja suhu pista tundub äraütlemata huvitav. Paar C-vitamiini tableti pole lapsele ohtlikud, kui aga korraga ära süüa purgitäis multivitamiine, võib lapse elu olla ohus. Eriti ohtlikud on südamerohud, mille üks tablett võib väikelapsele saatuslikuks saada. Ravimite puhul ei tasu loota turvakorkidele, kuna lapsed on tihti osavad jäljendajad ja õpivad neid avama vanemaid järgi tehes.

Hea uudis on siin see, et kodu turvaliseks muutmise keerulist ülesannet ei pea lapsevanemad üksi lahendama. Mürgistusteabekeskuse kodulehelt 16662.ee leiad palju nippe ja isegi virtuaalkodu, kus potentsiaalsed ohukohad märgitud. Samuti leiad sealt mürgistusteemaliste koolituste ajakava, kust endale sobiv välja valida.

Mida teha siis, kui kahtlustad mürgistust?

Kui kahtlustad, et laps on saanud mürgistuse, ära oota sümptomite tekkimist. Helista Mürgistusteabekeskusesse telefonil 16662 (see tasub igaks juhuks telefoni salvestada). Helistada ja konsulteerida võib ka siis, kui te pole mürgistuse toimumises kindlad, kuid on selge, et midagi on valesti.

Mürgistusteabekeskus nõustab helistajaid konkreetse situatsiooniga toimetulekuks. Paljud lastega juhtuvad mürgistused on oma iseloomult üsna kerged ning nendega on võimalik toime kodustes tingimustes, kui sekkuda õigel ajal. Samas võivad keskuse töötajad soovitada teil kutsuda kiirabi, pöörduda ise lähimasse erakorralise meditsiini osakonda või perearstile.

Paljudel juhtudel soovitab Mürgistusteabekeskuse spetsialist anda lapsele aktiivsütt. Seda tasub koju 50 g valmis varuda, eelistatult pulbrina. Seejuures ei tohi unustada, et aktiivsütt ei tohi suures koguses manustada ilma, et seda oleks soovitanud mürgistusspetsialist, sest ka see on ravim oma kõrvalnähtudega. Samamoodi ei tohi esile kutsuda oksendamist, mis toob peaaegu alati palju enam kahju kui head.

Kõige parem viis mürgistusõnnetuse kahjude minimeerimiseks on siiski ennetamine. Rohkelt nõuandeid, esmaabisoovitusi ja ka lastele mõeldud materjale leiad veebilehelt 16662.ee.

Jaga
Kommentaarid