Foto: Delfi
Kooliküpsus ja koolivalmidus pole sugugi üks ja seesama asi. Audentese Lastekooli juhataja Karin Pae selgitab, millal on laps kooliks valmis ja kuidas seda ära tunda.

Mis vahe on kooliküpsusel ja koolivalmidusel?

Jah, nii see tõesti on, et paljud lapsevanemad peavad tihti kooliküpsust koolivalmiduse sünonüümiks, kuid ometi tuleks neil mõistetel vahet teha. Kooliküpsus on kitsam mõiste, mis keskendub lapse arenguküpsusele koolieelse ea lõpus. Koolivalmidus on laiem mõiste, lisaks arenguküpsusele kuulub siia kooliks ettevalmistuse tase.

Seega võib öelda, et laps on koolivalmis, kui ta on valmis alustama õpitegevust: soovib õppida ja omandada uusi teadmisi ja oskusi, jälgida selgitusi ja täita korraldusi ning teha koostööd nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega. Kindlasti ei näita lapse koolivalmidust ainult lugemisoskus või vanus.

Kas kõik 7-aastased lapsed on valmis alustama kooliteed?

Iga laps areneb erinevalt. Koolivalmiduse seisukohast on tähtsad lapse arengu kolm aspekti ehk lapse vaimne, sotsiaalne ja kehaline areng, mis kokku moodustavad terviku. Seega ei ole võimalik ühte teisest olulisemaks pidada.

Koolivalmiduse kujunemist mõjutab keskkond, kus laps kasvab: lähedased inimesed, kes teda ümbritsevad, kodu, lasteaed, huvialad, aga loomulikult ka laps ise koos oma arengu seaduspärasuste ja individuaalsete eripäradega.

Kuidas saab vanem aru, et tema laps on sotsiaalselt, vaimselt ja kehaliselt koolivalmis?

Sotsiaalselt koolivalmil lapsel on huvi uute teadmiste vastu ja soov õppida — seda ka siis, kui see nõuab pingutamist. Lapsel on soov koos tegutseda ja töötada nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega, mis tähendab oskust kuulata, jälgida, täita korraldusi, küsida, otsida vastuseid ja probleeme lahendada.

Lapsel peab tekkima arusaamine, et kodus ja koolis võivad olla erinevad reeglid, kombed ja nõudmised. Samuti peavad lapsel olema oskused, mis aitavad tal iseseisvalt riietuda, süüa, tualetis käia, leida vajalikke vahendeid ja hoolitseda oma isiklike asjade eest.

Olulist rolli mängib ka lapse kohanemisvõime ja toimetulek erinevate emotsioonidega.

Lisaks sotsiaalsele arengule on oluline ka lapse vaimne areng ehk omandatud teadmised ja oskused, kõne, tähelepanu- ja keskendumisvõime. Loetelu võiks jätkata, aga olgu näitena nimetatud veel kuulamis- ja vaatlusoskus ehk oskus kuulata juttu seda katkestamata ja oskus kirjeldada talle tuttavate nähtuste ja esemete omadusi. Oluline on loendamis-, järjestus- ja võrdlemisoskus ehk oskus loendamise teel kindlaks teha esemete arvu 10 piires, oskus järjestada ja võrrelda esemeid vastava tunnuse alusel.

Kehalise arengu puhul on oluline lapse üldine tervislik seisund, mis näitab, kas laps on suuteline täitma koolis esitatud nõudeid. Olgu märksõnadena välja toodud liikumisoskus ja -aktiivsus, rüht, koordinatsioon ja vastupidavus.

Millal tuleks siis alustada lapse ettevalmistamist kooliks?

Kooliks ettevalmistamine on pikk protsess, mis algab tunduvalt varem kui aasta või paar enne koolitee algust. Lapse valmisolek kooliminekuks kujuneb samm-sammult ja sellega kaasnevad muutused tema arengus. Last ümbritsevad inimesed saavad olla toeks ja abiks lapse koolivalmiduse kujunemisel ning algaval ja aastaid kestaval kooliteel.

Mina soovitan vanematel kaaluda võimalust panna laps eelkooli. Mõtestatud, järjepidev ja mitmekülgne õppetegevus enne esimesse klassi astumist tekitab uudishimu ja õpihuvi, annab lapsele vajalikud teadmised ja oskused ning enesekindluse. Eelkool on kindlasti väga hea võimalus just nendele lastele, kes ei käi lasteaias või on oma loomult raskemini kohanevad.

Allikas: Pere ja Laps

Kui soovid ka ise õigeaegselt kooli alguseks ette vamistunud olla, siis vaata suurimate kaupluste koolikaupade pakkumisi zave.ee-st