Esmalt tasub märgata lapse huvi ja andeid mõne konkreetse tegevuse või valdkonna vastu. Kui miski last huvitab, ta sellest räägib või näiteks järjepidevalt internetist jälgib, siis on suur tõenäosus, et talle võib selle valdkonna huviring rõõmu pakkuda. Enne lapse huviringi panekut võiks lapsevanem läbi mõelda ka logistika, mis kaasneb lapse viimise ja toomisega: kui tegemist on halval ajal või ebasobivas kohas toimuva tegevusega on loobumine kergem tulema. Väheoluline ei ole ka lapsevanema enda huvi antud tegevuse vastu. Lapsed märkavad lapsevanema emotsiooni ja sellest lähtuvalt kujundavad ka oma seisukoha.

Kui mõni huviring on välja valitud, tasuks minna proovitundi ja võimalusel näidata lapsele ka arenguperspektiive – mida juba vanemad lapsed huviringis teevad ning milliseid väljundeid see pakub (võistlused, etendused, näitused). Ühe tunni põhjal ei saa tegelikult head ülevaadet ja kindlasti võiks ühte ala proovida vähemalt kuu aega.

Lapse eelnev ettekujutus huviringist ei pruugi sageli kokku minna reaalsusega ja võib olla kujunenud kellegi teise kogemuse põhjal. Tunni meeldivuse üheks oluliseks kriteeriumiks on samuti ringijuhendaja karisma ja sobivus lapsega. Kui lapsel tekib juhendajaga hea kontakt, siis võib just see panna last konkreetse huviringi kasuks otsustama. Sama olulised on huviringis tekkivad sõprussuhted: kui laps tunneb end ebakindlalt ega soovi kellegagi suhelda, võib küsida, miks see nii on? Mõni laps vajab lihtsalt avanemiseks aega, kuid mõnikord on tegu hoopis halvasti sobiva vanusegrupi või raskusastmega. Kindlasti tasuks sellisel juhul konsulteerida juhendajaga, et leida lapsele kõige sobivam grupp, kus laps saaks eduelamuse, aga ka areneks edasi vastavalt ootustele.

Mida teha kui laps ei taha enam huviringis käia?

On üsna loomulik, et lasteaia- ja algkooliealised lapsed soovivad proovida ja katsetada erinevaid tegevusi. Lapsevanemal tasuks enne huviringi vahetust nii lapse kui ka huviringi juhendaja käest uurida, miks selline soov tekkida võis. Sageli tekib lapse soov huviringi vahetada või sellest loobuda hetkeemotsiooni ajel: parim sõber lõpetas ringis käimise, laps kaotas tunnis korraldatud võistluse, ei valitud näidendi peaossa või ebaõnnestus võistlusel. Enamasti piisab sellises olukorras lapsega rääkimisest ja huvi taastub. Samuti tasub last pidevalt tunnustada ka väikeste edusammude eest ning näidata lapsevanemana üles huvi tema murede ja rõõmude vastu, käia esinemistel ja võistlustel. Arutada kodus üheskoos lapsega antud valdkonna üle, vaadata koos telekast spordivõistlusi, käia muuseumides, õppida koos lapsega.

Aga vahel on laps lihtsalt väsinud ja piisab, kui pakkuda talle võimalust teha huvitegevusse lühike paus. Kui soov ringi vahetada endiselt püsib, siis tasuks lapsega kokku leppida mingi konkreetne tähtaeg, kui kaua peab laps ringis käima (jõuludeni, hooaja lõpuni) ja selgitada, et valitud kohustusest ei saa kergekäeliselt loobuda.

Millised on kõige suuremad vead, mida vanemad üldiselt laste huviringides käimise korraldamisel tegema kipuvad?

  • Lapsel on liiga palju huviringe ja tal ei jää kooli/lasteaia ja huvitegevuse kõrvalt piisavalt puhkuseks vajalikku vaba mängu aega.
  • Lapsevanemal on soov, et laps mõne alaga tegeleks, aga lapsel puudub selle vastu huvi ja/või anne.
  • Huviringid toimuvad lapse (või vanema!) jaoks ebasobival ajal ja logistiliselt ebasobivas kohas.
  • Lapsevanemad lubavad lastel liiga kergekäeliselt huviringist loobuda. Soovitav on teha enne huviringiga liitumist põhjalikum eeltöö, et valikus kindel olla. Esimeste tagasilöökide ilmnedes ei tasu kohe käega lüüa.
Jaga
Kommentaarid