Kuidas oma laps hetkes elama õpetada ja ka ise oma elust rohkem rõõmu tunda
Teadvelolek (hetkes elamine) kasvatab laste optimismi ja õnnetunnet koolikeskonnas, vähendab kiusamist ja agressiivset käitumist, arendab empaatiavõimet ja õpetab konfliktiolukorades paremini hakkama saama.
Kaia Roman külastas oma lapse algkooli ja korraldas seal töötoa hetkes elamise teemal. Talle ei tulnud suureks üllatuseks, et töötoa jooksul õpetasid lapsed talle rohkem, kui tema neile.
Kaia selgitas lastele, mida hetkes elamine ehk teadvelolek tähendab sõnaraamatu järgi („vaimne seis, mis saavutatakse keskenduses oma kohalolekule antud hetkes, samal ajal teadvustades enda ja teiste tundeid, mõtteid ja kehalisi tundmusi"). Lapsed polnud kindlad, kui hästi nad sellist kirjeldust mõistavad. Kaia ütles, et tal on ette valmistatud 7 harjutust, mis neil seda teha aitab ja mida hiljem igaüks kodus harjutada saab. Vaata harjutusi ja vaata ka seda, mida lapsed Kaiale pärast tundi ütlesid. Harjutusi saad teha kas oma perega või lastekollektiivis.
1. Kellahelin
Löö kella ja palu lastel tähelepanelikult selle vibreerivat heli kuulata. Palu neil olla vaikselt ja tõsta käsi, kui nad enam kellahelinat ei kuule. Seejärel palu neil veel minut aega vaikne olla ja täheldada, mis helisid nad peale kella helina vaikimist veel kuulevad.
Pärast seda moodustage ring ja luba igal lapsel selgitada, mida nad kuulsid. Selline harjutus pole mitte ainult rahustav ja lõbus, see õpetab lastele rõõmu, mis tekib üksteisega kogemuste jagamisest. Samuti arendab harjutus laste oskust kuulata.
2. Hingamiskaaslased
Jaga igale lapsele pehme mänguloom või mõni teine väike objekt. Palu lastel põrandale pikali heita ja mänguasi oma kõhule asetada. Seejärel selgita lastele, et nad kaks minutit rahulikult hingaks ja jälgiks, kuidas mänguasi nende kõhul üles ja alla liigub. Ütle lastele, et nad kujutleks, kuidas kõik nende pähe ilmunud mõtted muutuvad seebimullideks ja hõljuvad nende seest kaugele minema.
Tegemist on meditatsiooniga, mis on muudetud lastesõbralikuks ja lihtsaks. Mänguasjade ja seebimullide kaasamine muudab hingamise ja ebavajalikkude mõtete tõrjumise lõbusaks.
3. Pinguta ja lõdvesta
Säti lapsed mugavalt silmad kinni maha lamama. Seejärel palu neil järgemööda kõvasti oma lihaseid pingutada: varbaid krõmpsu tõmmata, jalgu kuni puusadeni pingutama, kõhtu sisse tõmbama, käsi rusikasse panema ja pead õlgade vahele tõmbama. Lase neil sellises asendis paar sekundit olla ja seejärel luba neil lõdvestuda ja rahuneda. Ennast mugavalt raputada ja siputada. See on hea viis tundmaks, kuidas pinged su kehast lahkuvad. (Kaia õpitoas osalenud lapsed olid pärast seda harjutust väga rahulikud ja tundsid end vabalt.)
4. Nuusuta ja ütle
Säti lapsed ritta ja anna neile erinevate lõhnadega looduslikke esemeid. Näiteks värske apelsini lõik, jasmiini või lavendli lilleõis või tassitäis puuviljateed. Ütle lastele, et nad simad kinni esemeid nuusutaksid ja mõtleksid, missuguseid tundeid ja lõhnad neis tekitavad. Räägi lastele, et nad laseks end vabaks ja üritaks minna sügavale lõhna sisse.
Lõhna nautimine on hea viis hetkes olemiseks ja aja peatamiseks. Samuti on paljudel lõhnadel ärevusvastased toimed. Arutlege lastega koos, missugused lõhnad neile meeldivad ja kus neid tunda saab.
5. Puudutuse võlu
Jaota lapsed paaridesse, palu neil silmad sulgeda ja anna igale lapsele mõni ese. Näiteks pall, sulg või raamat. Seejärel palu lastel üksteisele kirjeldada, milline ese nende arvates olla võiks. Mis materjalist see tehtud on, kuidas see nende käte all tundub, mis kujuga ese on, mis värvi nad seda ette kujutavad ja mida sellega teha saab. Nüüd lase lastel teha esemete vahetust ja palu neil ka oma partneri eset kirjeldada. Julgusta lapsi kirjeldama eset veidi erinevalt, kui nende partner seda tegi. Selline harjutus õpetab lapsi kasutama oma meeli ja kujutlusvõimet, samuti oskust iseseisvalt mõelda.
6. Südamelöögid
Palu lastel ühe minuti vältel üles ja alla hüpata. Seejärel luba neil istuda ja üks käsi oma südamele asetada. Lase lastel oma silmad sulgeda ja oma südamerütmi ja hingamist kuulata ja tunnetada. Hiljem arutlege, mida lapsed oma kehas tundsid.
7. Südamest-südamesse
Südamest-südamesse ehk rääkige lastega oma tunnetest. Istuge maha ja küsi lastelt, kuidas nad end tunnevad ja kuidas neil läheb. Kuidas nad teavad, mida nende tunded neile ütlevad? Kas nende tunded on tajutavad ka füüsiliselt, kus kehaosas nad tundeid tunnevad? Kuidas erinevad üksteisest vastandlikud tunded, näiteks rõõm ja viha?
Seejärel arutlege, kuidas tegeleda tunnetega, mis on ebameeldivad. Millised on tegevused, mis teevad neile head tuju? Meenuta neile harjutust, kus nad maas lamades rahulikult hingasid ja oma mõtted seebimulli kujul endast minema saatsid. Ütle, et seebimulli harjutus on hea viis, et saata ära halvad tunded.
Uurides lastelt, mida tähendab nende jaoks hetkes elamine, sai Kaia nüüd palju arukaid vastuseid. Tema lemmikud on sellised: „stressi- ja kohustustevabalt olemist," „raskes olukorras iseendaks jäämist," „ühelt elurongilt teisele, uude sihtkohta sõitvasse, rongile istumist."
Kaia Romani eemärk, viies läbi hetkes olemise õpituba, oli anda lastele kasulikke viise rahu ja tasakaalu leidmiseks. See aitab neil olla enesekindlam ja õnnelikum.
Maailm oleks teistsugune, kui kõikide lasteni sellised kasulikud teadmised juba noores eas jõuaksid.
Allikas: mindbodygreen
