Kuidas oma lapsega Ukraina teemal rääkida

Maailma ja naaberriigi sündmused mõjutavat ka meid ja meie peresid. Täiskasvanud võivad mõelda, et see ei puuduta last, aga tegelikult laps kuuleb, näeb ja tunnetab asju ning moodustab oma seosed. Suuremad koolilapsed, kes on õppinud ajalugu ja loevad uudiseid, küsivad vanematelt otse, kas hakkame passe uuendama, väiksemad sosistavad omavahel, kelle issi läheks sõtta ja kelle oma mitte.

Ukraina teema ei tohiks kindlasti olla kodudes tabuteema, vaid lastel tuleks lubada ennast väljendada — küsida, tunda ja ennast välja elada. Lapse jaoks on oluline see, et sõltumata lapsevanema enda arvamusest, tunnetest ja sisemisest kaosest, suudaks ta jääda turvaliseks lapsevanemaks. Laps vajab turvatunnet ja vanemat, kes on huvitatud sellest, kuidas tema lapsel läheb ja mida ta mõtleb.

Lapsevanem peab taluma lapse tundeid ja jääma rahulikuks ehk pakkuma stabiilsust. Laps võib tunda hirmu, olla hämmingus või ärevil, kuna ta ei oska käsitleda tema ümber toimuvat. Isegi kui kodus Ukraina teemal ei räägita, tekib lapsele tunnetus vanemate meeles toimuvast. Tavaliselt hakkab laps 8-9-aastasena sõda kartma isegi kui selleks põhjust pole. Ka surma mõistmine muutub 8-12-aastasena personaalsemaks ning lõplikuks. Seetõttu tasub vanematel eriti selles vanuses oma last jälgida.

Kus on õiglus?

Ukraina sündmused tekitavad eetilist diskussiooni. Väiksema lapse jaoks tulevad moraal ja reeglid ”kuskilt ülevalt”, 7-10-aastasena seostab laps moraali sotsiaalsete aspektidega ja alles 10-12-aastasena suudab inimene seostada moraali erinevate kokkulepetega ning näha vahet erinevade arvamuste vahel. Alles siis on temaga võimalik arutada Ukraina kriisiga seotuid eetilisi aspekte, õiglust ja ebaõiglust.

Lapsed käsitlevad asju individuaalselt. Näiteks leina puhul tuleks lapsele anda vabadus valida kui palju ta võtab vastu tuge ja on valmis rääkima. Sama kehtib kriisiolukorras — kedagi ei peaks sundima rääkima. Kuigi teismelise arengusse kuulub maailmavalu tunnetamine ja ta igatseb õiglast maailma, ei pruugi ta tahta arutada Ukraina teemat oma vanematega. Siis tuleb tema arvamust austada ja hoolitseda, et tal on sõpru või keegi teine täiskasvanu, kellega koos rääkida. Muidu kogub noor kõik endasse ja tunneb enda kujutletud hirmutava maailma äärel jõuetust, mis võib viia masendusse ja teda kahjustada.

Turvatunne on tähtis

Minu peretöö kogemus Lähis-Ida rahutuste keskel näitab, et isegi väga ebakindlas olukorras on võimalik lapsele tekitada turvatunne, mis pakub stabiilsust ja aitab lapsel kriisiolukorrast tasakaalukalt välja tulla. Laps jälgib oma vanema reaktsioone erinevates olukordades ja võtab temast eeskuju. Seepärast kanduvad pere tunnetamise- ja tegutsemisviisid edasi põlvest põlve. Kui näiteks lapsevanem muretseb pidevalt oma tervise pärast, võib laps hakata uskma, et tal on mingi tõsine haigus.

Oluline on mitte kanda enda hirme ja eelarvamusi lapsele üle. Teleka ees karjuv või ahastav lapsevanem on lapse jaoks hirmutav nähtus ja läbi selle emotsionaalse kogemuse võib ka lapses hirm tekkida. Muide, Palestiinas on koole, kus vastasseisus olevate perede lapsed õpivad suhtlema üksteist austaval viisil ja kasutama vägivallavaba kõnepruuki.

Nõuanded targale lapsevanemale:

1. Sul ei pruugi olla kõiki vastuseid maailmas toimuvate sündmuste ja ebaõigluse suhtes, aga ole valmis kuulama lapse mõtteid ja küsimusi ning arutle temaga koos, kui ta ise tõstatab teema. Jälgi ka lapse mänge, sest tavaliselt püüab laps asjadest aru saada läbi mängu.

2. Laps peab tundma, et tema küsimustele on kodus ruumi ja et tal on luba rääkida. Võib-olla on ta midagi näinud või kuulnud, mille käsitlemiseks ei ole ta veel võimeline. Tark lapsevanem aitab lapsel sõnastada ja tunda ära oma tundeid. Lapse tunnetusoskused arenevad suhtes täiskasvanuga. Raskete tunnetega toimetulekuks on lapsel vaja täiskavanu abi ja turvatunnet. Lapse arenedes suudab ta oma mõtetega ennast rahustada, kui ta on saanud selle kogemuse koos oma vanemaga. Ka negatiivseid tundeid ei pea kartma ja hirmu on võimalik oma mõtetega talitseda.

3. Mida väiksem on laps, seda rohkem on tal vaja kinnitust, et vanem on kõikvõimas ja suudab teda kaitsta igas olukorras. Kinnita lapse turvalisust näiteks füüsilise läheduse ja õhtuste rutiinide kaudu. Eriti õhtuti võta aega lapsega koos olemiseks, et tal tekiks võimalus arutada sügavamatel teemadel. Pere väärtushinnangutest lähtudes leiab iga pere endale sobiva viisi elada meid ümbritsevas ebakindluses. (Lapsega palvetamine on samuti üks võimalus, kui pere elab kristliku õpetuse järgi.)

4. Ära luba oma väiksemal lapsel vahetult enne magamaminekut uudiseid vaadata. Kui ei ole võimalik väikelapsi kaitsta nii, et nad ei viibiks uudiste ajal televiisori ees, siis kindlasti kata nende silmad kinni koledate või hirmsate kohtade peal. 3-5-aastase lapse mõtlemine on fantaasiarikas ja tal on raske teha vahet reaalsuse ja kujutletava vahel. Talle võib tunduda, et Ukraina sündmused toimuvad Eestis.

5. Lapsele eakohaselt aruta Ukraina teemat võimalikult objektiivselt ja neutraalselt. Pea meeles, et läbi oma lapse maailmavaate ja nägemuse on vanemal võimalus üles ehitada rahumeelset ja vägivallavaba maailma. Mõtle hoolega kuidas ja millise tooniga rääkida oma lapsele teemal, mis endas tekitab erinevaid tundeid.

6. Kui Sinu laps hakkab ärevate sündmuste mõju all olles õudusunenägusid nägema, siis otsi kindlasti abi näiteks psühholoogi juurest.

Pia Ruotsala
EELK Perekeskuse juhataja