Scanpix/Panther Media
Kui palju on neid paare, kes elavad koos vaid laste pärast, tegelikult on, seda ei tea keegi. Lapse jaoks on elu halbade peresuhetega peres halvem, kui elu lahutatud vanemate lapsena. Laste pärast ei pea koos elama, kuid kuidas minna lahku nii, et lapsed võimalikult vähe kannataks?

Kuidas tuleks lahutada, et asi toimiks?

See võib kõlada keeruliselt, kuid vanemad ei tohiks lahutada afektiseisundis. Tihti on nii, et vanematel on suur tüli ja üks pool kolib ülepeakaela välja. Nii tekib suur kaos, milles pole lihtne selgust luua. Lahkumineku käigus tuleb lapsevanematel lapse huvides pidevalt meeles pidada kolme asja:

1. Kuidas tagada see, et laste eest hoolitsemine jääks võimalikult stabiilseks

Isa, kes varem pani lapsi kaks-kolm korda nädalas magama, peaks seda tegema ka pärast lahutust — ükskõik, kas uues või vanas kodus. Lasteaed võiks samaks jääda, samuti hoidmisajad. Laste hoidmisel peaks abistama ainult lapsele tuttavad inimesed, näiteks vanavanemad.

2. Kuidas tagada, et lapse suhe ema ja isaga jääb endiseks

Eesmärk peaks olema, et lapse jaoks tooks lahutus võimalikult vähe ebakindlust. Lahutus tekitab lapses kõige suurema hirmu, mida on võimalik ette kujutada. Hirmu, et ta jäetakse maha: kui issi läks ära, siis võib ju ka emme ära minna, eks?

Sellest hirmust aitab jagu saada vaid reaalne kogemus, mis näitab, et mõlemad annavad lapsele sama palju lähedust ja armastust kui enne.

Loe ka seda: Valus küsimus: kas oled oma lapse jaoks päriselt olemas või figureerid lihtsalt tema kõrval

3. Kuidas elada lahus, kuid kasvatada lapsi koos

See õnnestub vaid juhul, kui otsustatakse moodustada midagi ühisettevõtte taolist, kus üksteist regulaarselt välja vahetatakse ja kokkuleppeid sõlmitakse. Ebaõnnestunud partnerlus tuleb eraldada vanemaks olemisest ning kõigis lapsi puudutavates küsimustes tuleb olla ühes paadis. Selliste mängudega nagu „Aga emme lubas …” või „Issi ütles, et…” ei tohi üldse kaasa minna. Üksteisega tuleb tihti rääkida ning leppida kokku ühised kasvatuspõhimõtted. Esimese takistuse saab ületada, kui võtta endale kindel plaan sellega toime tulla. Sellisel juhul pole lahutus lapse jaoks katastroof.

Sellegipoolest võib ikka ja jälle kuulda, et lahutatud perede lapsed on lahutuse suured kaotajad: neist saavad voodimärgajad, nende õppeedukus langeb ja neil on endal hilisemas elus raske suhteid hoida.

Seda ütlevad paljud uuringud. Aga on ka palju teistsuguseid uuringuid, mis ütlevad, et lapsed kannatavad samamoodi, kui nad kasvavad üles mõlema vanemaga peres, kus suhted on paigast ära. Lapsed ei kannata tegelikult mitte vanemate lahutuse, vaid halbade suhete tõttu. Ja halbu suhteid võib esineda lahutuse kui ka kokkujäämise korral.