Lapsevanem on nördinud: miks peab lasteaias olema IGA toidukorra järel magustoit?

Nagu paljudes muudeski asjades, põrkuvad vanemate arusaamad ka lasteaiatoidu osas. Kui laps käib aias viis päeva nädalas, on see tahes-tahtmata peamine koht, kus tema toidu­harjumused kujunevad. Enamik meist sooviks, et lasteaias kehtiksid samad põhimõtted mis koduski.

Nagu paljudes muudeski asjades, põrkuvad vanemate arusaamad ka lasteaiatoidu osas. Kui laps käib aias viis päeva nädalas, on see tahes-tahtmata peamine koht, kus tema toidu­harjumused kujunevad. Enamik meist sooviks, et lasteaias kehtiksid samad põhimõtted mis koduski. Ent arusaadavalt on seal keeruline arvestada iga pere erisoovidega, kui need just lapse terviseriski, näiteks allergiaga pole seotud. Ühes peres peetakse põrguliseks piima, teises nisujahu, kolmandas kartulit. Võiks ju eeldada, et lasteaias järgitakse üldteada tervisliku toitumise põhi­mõtteid: rohkelt köögi- ja puuvilja, vähe valmistoitu ja magusat. Kas tegelikult on ka nii?

Joosepi lasteaeda minnes oli Anne üllatunud: “Lasteaias pakutakse magustoitu vahel kolm korda päevas. Samas räägivad terviseedendajad, et suhkrut tarbitakse liiga palju ja lastel on ebatervislikud toitumisharjumused.” Naisel on raske mõista, miks peab iga lõunasöögi järel olema magustoit. Miks tekitada lapses harjumus, et kui korralikust toitvast söögist on kõht täis, siis peab midagi magusat otsa tulema?

Ohtra suhkruga kohukesed, jogurtid, kohupiimakreemid ja mahlajoogid võiksid tema hinnangul samuti menüüst puududa. Samas ei ole Anne põhimõtteline magusavastane – sünni­päevadel maiustuste pakkumine on tema arvates tore traditsioon.

Küsimusi tekitavad ka sellised toidud nagu pelmeenid ja hommiku­söögihelbed piimaga. ”Samuti on nukker, kui menüüs on kirjas “makaronid hakklihaga” ning siis pakutaksegi puhtalt makarone ja hakkliha,” arutleb ta.