Lasteaia kuumaks: kahe lapsega kõige kulukam!
Kulud munitsipaallasteaias võivad küündida saja euroni kuus. Kui tahad, et laps ei jääks rühma igavlema, samal ajal kui sõbrad on judotrennis või laulavad, tuleb maksta rohkemgi. Uurime, kas lasteaed on Eestis ikka kõigile kättesaadav.
Tallinna kesklinnas elava Kristi Stahli (28) pere kuueelarves on lasteaed “auväärsel” teisel kohal. Pesamuna Lili Lee (2,5) käib sõimerühmas, tema kohatasu on 52 eurot ja 46 senti kuus ning toiduraha 1 euro ja 65 senti päevas. Keskeltläbi kulub tütre lasteaiatasudeks 75–85 eurot kuus, olenevalt sellest, mitu vaba päeva kodukontoris töötav ema saab talle võimaldada. Kui lapse puudumisest aegsasti teatada, siis tehakse toiduraha osas järgmisel kuul tasaarveldus.
Lasteaias käib ka nelja-aastane Leon. Kohatasu on tal sama mis õelgi, kuid kõhuke suurem ja toiduraha küsitakse 2 eurot ja 12 senti päevas – kokku 85–95 eurot kuus. Mõlema lapse lasteaiakuludeks läheb Kristil ja ta abikaasal Kauril (27) iga kuu 180 eurot. Lisaks vanema lapse maadlustrenn lasteaias pärastlõunasel ajal – 25 eurot kuus. Pisemaid summasid nõuab rühmaga kinos, teatris ja muuseumis käimine, kokku umbes 15 eurot kuus. Sügiseti korjatakse kummaski rühmas 10 eurot rühmaraha jooksevkuludeks. Ja mõistagi tühjeneb pere eelarve üksjagu ka laste jõulupidude ajal.
Vaid kodulaenule kulub Stahlide peres veel rohkem raha. Nii kommunaalarved kui ka auto kütusekulu on odavamad kui lasteaiateenus, rääkimata sidekuludest (telefon, telekas, internet).
Sügisel tahtsid mõlemad lapsed minna kunstiringi – kuumaksumus 20 eurot. “Paari kuu pärast loobusime sellest, sest leidsime, et 30 minuti eest nädalas nii palju maksta on liig. Parem meisterdame ise kodus,” räägib Kristi. “Leon käib siiski lasteaias maadlustrennis, kus talle väga meeldib.”
Emale tundub, et lasteaia tasulistes ringides käivad aktiivsemate vanemate lapsed. Ja lapsed, kes omavahel paremini läbi saavad. Muidu on ju igav rühmas olla, kui sõbrad huviringi lähevad – ringid toimuvad tavaliselt kella nelja paiku, kui enamik lapsi veel aias on. “Kindlasti leidub ka neid, kes küll tahaksid ringides käia, aga rahalistel põhjustel on sunnitud loobuma,” oletab Kristi. Lapsed, kelle vanematel selleks raha pole, jäävad rühma ja peavad leppima kaaslaste õhinal jagatud muljetega.
Leoni ja Lili Lee lasteaias on tunniplaanis kord nädalas tasuta muusikatund ja mõningane kunstitegevus õpetajate valitud ajal. “Kindlasti võiks sellist tegevust rohkem olla,” sõnab Kristi. Eks just sellepärast pannaksegi lapsi lisaks tasulistesse ringidesse. Talvisel ajal ju õhtuti suurt väljas ei käida, meisterdamine-joonistamine on põhitegevused, mis last sel ajal arendavad.
Kes saab soodsamalt?
Kristi organiseeris jõulukuul õpetajatele kingituse ostmist ja kogus mõlema lapse rühmas raha. Siiani on inimesi, kes vaatamata meeldetuletusele pole seda veel maksnud. “Ma ei aja neid enam taga ka, sest kui tõesti pole raha anda, siis ei saa ju sundida kingiostus osalema,” ütleb ema, kes kuulub ka lasteaia hoolekogusse. Ta lisab, et tegelikult pole koha- või toidusoodustuse taotlejate arv kuigi suur, vaid 2–4 peret igal õppeaastal. “Ehk on selle taga eestlaslik uhkus?” arutleb Kristi.
“Kui eelmisel aastal ainult Leon aias käis, ei hakanud lasteaiakulud mulle nii palju silma,” tunnistab ta. “Aga nüüd, kahe lapse eest makstes, on küll peast läbi käinud, et see on ikka väga arvestatav summa.”
Eeltingimuseks, et lasteaias soodustust saada, on sissetulek ühe pereliikme kohta. (Tallinnas antakse kohatasust kuni 80% vabastust, kui pere netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kuupalga alammäärast, mis on hetkel 470 eurot, ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% palga alammäärast. – Toim.)
Kristi jätkab: “Kuna taotlusi soodustuse saamiseks esitatakse vähe, tullakse vanematele vastu ka veidi suurema sissetuleku puhul, kui nende toimetulekuraskused on põhjendatud. Alates kolmandast lapsest on kohatasuvabastus 100%. Nii et kahe lapsega ongi olukord kõige nadim.”
Artikkel on ajakirja Pere ja Kodu arhiivist.
