Lasteaiamenüü: konservid, pulgakommid, pulbritarretis, vorstisai
Milline võimalus on vanemal rääkida kaasa lasteaia menüü koostamisel, kui tema meelest ei kuulu tervisliku toidu hulka kalapulgad, pelmeenid või kohuke?
Nagu paljudes muudeski asjades, põrkuvad vanemate arusaamad ka lasteaiatoidu osas. Kui laps käib aias viis päeva nädalas, on see tahes-tahtmata peamine koht, kus tema toiduharjumused kujunevad. Enamik meist sooviks, et lasteaias kehtiksid samad põhimõtted mis koduski. Ent arusaadavalt on seal keeruline arvestada iga pere erisoovidega, kui need just lapse terviseriski, näiteks allergiaga pole seotud. Ühes peres peetakse põrguliseks piima, teises nisujahu, kolmandas kartulit.
Võiks ju eeldada, et lasteaias järgitakse üldteada tervisliku toitumise põhimõtteid: rohkelt köögi- ja puuvilja, vähe valmistoitu ja magusat. Kas tegelikult on ka nii?
Suhkrusõltuvus lasteaias
Koerus elav Kerli Aasaväli (27), Laura (7) ja Mia (2) ema möönab, et magustoitudega on selgelt liiale mindud. “Mannapuder kisselliga ja teised vana kooli magustoidud on liig mis liig. Eriti halb üllatus oli menüüst lugeda, et õhtuooteks on kohuke! Mis kasu on mul kodus võidelda suhkrusõltuvusega, kui lasteaias nullitakse kõik püüdlused?”
Kerli laps käib sõimerühmas ja ema hinnangul on selline menüü väikestele lastele sobimatu. “Õhtuooteks on vorstisai või pelmeenid – seda ei saa ju heaks kiita! Valmistooteid on üldse liiga palju, selle asemel peaks suurendama juur- ja puuviljakoguseid, et lapsed harjuksid varakult neid sööma.” Ta möönab, et kord kuus poepihvid või viinerid oleks ju okei, aga kui sellist väheväärtuslikku kraami pakutakse iga nädal, siis see lausa ärritab. “Tarretist ja kisselli tehakse pakipulbrist! Sellega ei saa rahul olla. Neid saab ideaalselt ise teha, ilma lõhna-ja maitsetugevdajate ning säilitusaineteta.“
Kerli ütleb, et peaksime võtma palju tõsisemalt seda, mida meie laste toit sisaldab. Igale poole topitakse lisaaineid, et asjad ilusamad välja näeks, aga kahjuks ei mõelda sellele, mis see kõik tervisele teeb. Ta ise peab suureks eeliseks, et nende pere elab maal ja suurem osa toitu kasvatatakse endale ise – nii saab kindel olla, et söök on puhas. “Kindlasti ei osta ma vorsti, viinereid, pihve, saia, samuti püüan vältida nisujahu ja vähendada suhkru kasutamist. Õnneks on ka poes hulgaliselt alternatiive,” ütleb ta. “Laste lemmiktoit on kartulipuder, emme tehtud kotletid ja suppe süüakse ka hea meelega. Magusaks on meil naturaalsest kohupiimast toidud ja smuutid.”
Kerli leiab, et lasteasutuse menüü väljatöötamisse peaks kaasama toitumisnõustajaid ja arste. “Lapsevanemal pole menüü osas suurt sõnaõigust, sest asjad on kõrgemalt poolt paika pandud,” kahetseb ta.
Pulgakommid ja konservid?!
Kahe lapse ema Malle on hämmeldunud: “Tahan teada, kas tõesti mitte ükski teine vanem pole sellest probleemi teinud või on see, mida seal näen, tõesti ka kodudes normaalne söömismuster?”
”See on vastuolus minu põhimõtetega,” tunnistab ema. “Sageli olen menüüs näinud kalapulki – täiesti imelik toit lasteaias! Seal veedab enamik lapsi terve päeva ja eeldaksin, et nad õpivad seal ka tervislikku toitumist. Minu laps polnud hommikusöögihelbeid enne lasteaeda näinudki. Alalõpmata on õhtuooteks sai moosiga või saiakattega – mis asi see saiakate on? Sageli ei ole laual ka see toit, mis menüüs kirjas.”
Mallet paneb imestama, et lastele antakse vanematega konsulteerimata kommi. “Absurdi tipp oli minu jaoks see, kui nägin, et jagati pulgakomme ja sealhulgas ka rühma noorimale, aasta ja kaheksakuusele mähkmetes lapsele.”
Lasteaiatöötaja Leila ütleb, et kuigi tema laps on lasteaiatoiduga rahul, siis tema, olles ühtaegu nii lasteaiatöötaja kui lapsevanem, on üllatunud, mida kõike lastele pakutakse. “Väga palju on toidus konserveeritud aineid, alates seentest ja lõpetades lihaga. Reedesed õhtuooted on enamjaolt saiakesed või koogikesed ning omletis on rohkem jahu kui muna,” loetleb ta eredamaid näiteid. “Menüü on üksluine ja meenutab mulle toite, mida isegi kunagi lasteaias käies sõin. Toiduvalik võiks olla tänapäevasem, pakkuda võiks näiteks köögiviljaga vrappe.”
Leila sõnul on lapsevanemal siiski võimalus lasteaia menüüd mõjutada, kui olla järjepidev. Kui lasteaial on oma köök, on muutusi kergem läbi viia. Sageli tellitakse aga söök toitlustusettevõttelt, kus valmistatakse suuri koguseid mitmele lasteasutusele. “Menüü tervislikumaks muutmiseks on vaja teha koostööd lastevanemate, mõistva lasteaiajuhtkonna ning terviseteadliku menüükoostaja vahel.”
Loe põhjalikku ja pikka artiklit lasteaiatoidust värskest numbrist
