Foto: Unsplash
Muresid, mille korral tasub kuni 7-aastase lapsega psühholoogi poole pöörduda, on erinevaid. Oluline on osata neid ära tunda.

Varajane lapsepõlv (0-6 eluaastat) on aeg, mil laps saab nii füüsiliselt kui ka bioloogiliselt iseseisvaks. Meie ülesanne lapsevanematena on seda iseseisvust toetada ja last tema teekonnal abistada, kuid mõnikord jääb ka lapsevanem hätta. Väikese Päikese lasteaedade ja -hoidude psühholoog Olga Luptova selgitab, millal tasub oma murega psühholoogi poole pöörduda.

Kogu lasteaiaperioodi (1,5-6 aastat) vältel on lapse meel vastuvõtlik ning õppimine toimub justkui iseenesest. Kuna infot ja muutuseid on lapse ümber äärmiselt palju, on tegu väga heitliku perioodiga lapse elus ja pakub nii lapsevanemale kui ka lapsele küllaldaselt väljakutseid. Sel perioodil kujuneb lapse isiksus: kõik varases lapseeas saadud kogemused mängivad olulist rolli selles, milline täiskasvanu temast saab. Kogu hilisema elu jaoks vundamendi ladumise etapis on eriliselt oluline last ja lapsevanemaid igakülgselt toetada ning võimalikult vara probleemile jälile saada.

Tasub üle korrata, et psühholoogi või teiste tugispetsialistide juurde pöördumine ei ole kindlasti häbiasi või viimane valik ja kindlasti ei pea ootama mure süvenemist. Vanem saab kasulikku nõu ja tuge ka probleemide ennetamiseks ning lapse arengu toetamiseks.

Siin on mõned enam esinevad mured, mille korral tasub kuni 7-aastase lapsega psühholoogi poole pöörduda:


  • Lapsevanem vajab rohkem teadmisi ja abi lapse arenguetappide kohta;

  • Lapsevanem soovib teada, kuidas oma lapse arengut toetada;

  • Lapsevanem on segaduses ega tunne end lapsevanemana kindlalt;

  • Lapsevanemaks olemine tekitab ärevust ja hirmu;

  • Lapsevanem on väsinud või läbipõlenud, ei tunne rõõmu lapsega suhtlemisest;

  • Lapsevanem tahab luua lapsega häid suhteid, kuid ei tea kuidas seda teha;

  • Lapse käitumine on viimasel ajal muutunud;

  • Lapse käitumine erineb teiste eakaaslaste käitumisest;

  • Laps on ärev, muretseb kõige pärast;

  • Laps on kogu aeg väsinud ja kurb;

  • Lapsel on madal enesehinnang;

  • Lapsel on hirmud, mis segavad igapäevast elu;

  • Laps on agressiivne enda või teiste suhtes;

  • Lapsel on enurees, halb uni, ta on tihti haige, aga arstid ei leia põhjust;

  • Lapsel on suhtlemisprobleemid;

  • Laps on kinnine.

Laste õiguste konventsioon rõhutab, et lapsel on samasugused õigused, kohustused, huvid ja vajadused nagu täiskasvanul. Lapsevanem peaks teadlikult lapse jaoks aega võtma, temaga mängima ja päevasündmuste üle arutama. Sageli kiputakse arvama, et piisab kalli nutitelefoni või mänguasja ostust, kuid lapse jaoks väärtuslik on hoopis tasuta.

Oluline on lapsele sisendada, et kõik tema emotsioonid on lubatud, kuid mitte igasugune käitumine. Pole olemas "halbu" lapsi - neil võib olla halb käitumine, puudulikud oskused, rahuldamata vajadused ja palju muid normatiivset käitumist segavaid probleeme. Last ümbritsevate täiskasvanute eesmärk ongi konkreetse lapse muret märgata ja aidata sellega toime tulla. Lapsed oma olemuselt on aktiivsed, siirad ja uudishimulikud. Olles lastega suheldes täielikult kohal külvame seemneid parema tuleviku jaoks.

Tasub rõhutada, et laps ei arene vaakumis, ta areneb teda ümbritsevate täiskasvanute ja keskkonna koosmõjul. Lapsevanemad ja õpetajad on need tähtsad inimesed lapse elus, kes loovad lapse jaoks keskkonna, kus ta areneb. Enesekindel, rahulik ja positiivne täiskasvanu tagab lapsele turvatunde ja esmaste vajaduste rahuldamise. Ilma nendeta ei saa tekkida ka uudishimu ja õpihuvi. Kui lapsevanem või õpetaja on väsinud, pidevas stressis, ei oska endaga toime tulla, siis ei ole tal ressurssi ka lapsega tegeleda. Seega on esmatähtis hoida lapsevanemana enda tass täis ja leida emotsionaalne tasakaal. Kindlasti ei saa me eeldada täiskasvanulikku käitumist lastelt, kui me ise jääme oma käitumise reguleerimisega hätta ja laseme emotsioonidel meie üle võimust võtta.

Seega, kui tunned, et vajad abi ja tuge lapsevanemaks olemisel või arvad, et sinu lapsel esineb mõni eelpool nimetatud muredest, ära karda abi otsida. Lapse vaimne tervis on otseselt seotud lapsevanema ja teda ümbritsevate täiskasvanute vaimse tervisega.

Vaata ka SIIA!