Lastega pere lemmikloomaks sobivad kõige paremini just need koeratõud
Peale selle, et lemmikloom on tore seltsiline, võimaldab koer lapsel teiste eest hoolitsemist kogeda. Sellises olukorras ei ole ainult laps see, kelle jaoks kõik ära tehakse, vaid ta saab ülesandeks koeraga jalutamas käia, teda toita ja kammida. Sellest tulenevalt on lemmikloomadega koos üles kasvanud lapsed sageli empaatiavõimelisemad, nad saavad teiste muredest ja vajadustest paremini aru ning õpivad ka teistega arvestama.
Ehkki lemmiklooma ei maksa kunagi võtta probleemide lahendamiseks, võib koerast teinekord suur abi olla. Näiteks võib koer aidata häbelikul lapsel oma kestast välja tulla. Sõprus koeraga annab lapsele turvatunde ka võõrastega suheldes, sest loom on justkui kodust turvatunnet ning uut ja hirmutavat olukorda ühendav sild.
Kui lapsel on koerakarvade vastu allergia, kuid siiski tahetakse lemmiklooma, võib uurida tõugude kohta, kel ei ole paksu aluskarva ja kes ajavad väga vähe karva. Göteborgi ülikooli teadlased on toonud välja, et esimestel eluaastatel loomadega kokku puutuvatel lastel on väiksem tõenäosus allergia või astma tekkimiseks kui neil lastel, kelle peres ei ole lemmiklooma.
Kui peres on laps, siis võiks koera valimisel lähtuda kindlasti koera iseloomust ja mõelda, kellest saab see, kes koeraga tegeleb. Kui laps on alles väga väikene, võiks koer olla pigem suuremat kasvu. Sellel on ka praktiline põhjus, sest kui väikelaps kohmakaid samme tehes koera otsa komistab, ei saa loom haiget, vaid astub lihtsalt eemale. Tõud nagu landseer ja njuufaundland on väga rahumeelse iseloomuga ning reeglina suhtuvad väikelastesse rahulikult. Need on ka tõud, mis ei vaja ülemäära palju jooksmist, treenimist ega tegelemist. Nad naudivad rahulikke, kuid pikki jalutuskäike ja ülejäänud aja lösutavad meelsasti ka koduaias. Väikesed koerad sobivad pigem sellisesse perre, kus laste vanus on kuus ja rohkem aastat.
Kui on soov, et laps hakkaks koeraga iseseisvalt jalutama ja trennis käima, peab mõtlema ka sellele, millisest koerast lapsel jõud üle käib. Landseer ja njuufaundland ei ole sel juhul sobivad tõud, sest nemad võivad väikelapse pikali tõmmata.
Alljärgnevad tõud sobivad lastega perre, kuid neid ei pea kindlasti võtma kui ainuvõimalikke variante, vaid tegemist on koerte iseloomust ja spetsiifikast tulenevate mõningaste soovitustega. Omavahelise hea sobivuse tagab kindlasti järjepidev treening ja koostöö. Iga koer vajab tähelepanu ja tegelemist. Isegi kõige rahulikum koer võib muutuda agressiivseks või närviliseks, kui tema baasvajadused ei ole rahuldatud.
Berni alpi karjakoer
Berni alpi karjakoer on valvas, truu ja heatahtlik koer. Nad armastavad väga lapsi ja neid on lihtne koolitada. Berni alpi karjakoerad on õrnahingelised. Nad vajavad seltskonda ega sobi kindlasti aianurka õuekoeraks. Iseloomu poolest on nad aktiivsed ja seltsivad mängukaaslased.
Käharakarvaline bichon
Need mänguhimulised ja oma perekonda armastavad koerad sobivad ka paljudele allergikutele. Nad on väikest kasvu ja sobivad ka korterisse elama, kuid hoolimata oma tagasihoidlikust suurusest on nad aktiivsed ja tahavad palju tegelemist. Nad on innukad õppijad ja neid on lihtne treenida. Siiski ei tasu väga väikesele lapsele bichoni võtta, sest koerale ei pruugi meeldida, kui aktiivne väikelaps teda mänguhoos kohmakalt sakutama kipub. Bichoni karv vajab regulaarset hoolt ja lõikust.
Kolli
Kollid on loomu poolest karjatajad. Kui kolli näeb lapses oma karja liiget, kelle eest ta hoolitsema peab, on ustav ja nalja mõistev sõber lapsele garanteeritud. Kolli lööb meelsasti kampa ka jalgpalli- või tagaajamismängus, kuid karjatamise instinkt võib temal ka laste peal välja lüüa. Karjakoerale omaselt on ta pisut häälekam kui mõni liigikaaslane ja vajab palju liikumist. Kolli on väga tark ja innukas õppija. Pikakarvalise kolli uhke karvkate nõuab sagedast kammimist.
Kuldne retriiver ja labradori retriiver
Retriiverid on ühed populaarsemad koeratõud, kuid neid ei tasu võtta uisapäisa. Tegelikult on retriiver väga aktiivne loom, kes vajab palju tegelemist ja liikumist. Nad sobivad spordilembesesse perre, sest koduaias lösutada neile ei meeldi. Kui igapäevane liikumisvajadus on rahuldatud, sobivad nad lastega hästi. Nad saavad isegi väikelastega hakkama, sest nad on õrnad ja hoolivad ning ka lapse nutt ei löö neid rivist välja. Retriiverid on väga innukad õppijad ja tahavad palju tegelemist.
Retriiverid armastavad asju tassida ja neil peab alati midagi hambus olema. Vahel kipuvad nad ka kättesattuvaid esemeid närima, aga varajase treenimisega saab selle kombe kontrolli alla.
Njuufaundland
Njuufaundlandid on hea iseloomuga ja sõbralikku karu meenutavad koerad, kellele meeldib ujuda ja kes armastavad pikki, kuid aeglaseid matkasid. Kuna tegemist on töökoeraks aretatud tõuga, armastavad nad palju väljas liikuda. See koer sobib seltsiliseks vaiksele ja passiivsele lapsele, kellele oleks vaja aktiivset ja liikuvat sõpra.
Tasub arvestada, et njuufaundland ei sobi korterisse – ta on väga suurt kasvu ja vajab liikumiseks oma hoovi või suuremat territooriumi.
Puudel
Samamoodi nagu lühikarvaline bichon, sobib ka puudel sõbraks allergilisele lapsele. Need koerad ajavad väga vähe karva, kui üldse. Puudlit peab aga korrapäraselt pügama ja sageli kammima, et karv ei pulstuks. Puudleid on erinevas suuruses, kuid oma iseloomult on nad kõik väga nutikad, energilised ja hästi treenitavad koerad. Kui puudel saab koos lapsega tegutsedes oma energia välja elada, ei ole karta, et ta koduseinte vahel liiga ülemeelikuks muutuks.
