Foto: Unsplash
Lastekaitsetöötaja poole pöördus ühe lapse lähedane inimene, kes andis teada olukorrast, kus lapse üksikisa on lapse suhets vägivaldne, lisaks olevat isa alkoholiprobleemiga. Teataja ütles, et laps sooviks tema juurde elama jääda ja ta võttis lapse enda juurde.

See lugu oleks võinud lõppeda lapse eraldamisest isaga, kuid läks siiski teisiti. Lastekaitsetöötaja hakkas olukorda uurima ning lapse võimalikku abivajadust hindama, vesteldes nii lapse lähisugulastega kui suheldes kooliga, muidugi ka lapse isa ning lapse endaga. Ja mis selgus?

Kool andis info, et lapsel on mõningates ainetes raskusi ning ta vajab lisatuge. Laps oli vestluses üsna tagasihoidlik ning tema enesehinnang oli madal. Praegusesse kooli õppima tuli poiss alles viimase õppeaasta alguses, on eraklik ning pole leidnud endale veel sõpru.

Lähisugulastega vesteldes selgus, et isa on minevikus olnud range. Muuhulgas selgus, et lastekaitsetöötaja poole pöörduja ning isa vahel on mõningane tüli, mis võib seda pöördumist võimendada.

Vestlusest lapsega selgus, et tal on kodus igav, isa ei tegele temaga ega viitsi temaga kusagil käia. Laps tahaks käia isaga välismaal, kuid seni on välismaareisid piirdunud Läti piiril Alko 1000 poes käimisega.

Laps isa vägivaldsust ei kinnitanud, kuid vesteldes tuli välja, et kui lapsel koolis hästi ei läinud, siis isa karjus. Laps oli ka kindel, et isa ei nõustu iialgi lastekaitsetöötaja vastuvõtule minema.

Lastekaitsetöötaja püüdis isaga kontakti saada, kuid see osutuski keeruliseks. Isa ei vastanud telefonile ja tagasi ka ei helistanud. Peale mitut pöördumist ja isaga kontakti otsimist õnnestus lõpuks kokku leppida kohtumine lastekaitsetöötaja juures .Esimesel kohtumisel oli isa suhtumine lastekaitsetöötajasse tõrjuv, kuid siiski oli see kohtumine läbimurdeks. Esimesel kohtumisel vesteldi esile kerkinud alkoholiprobleemist, samuti isa enda minevikust. Isa sai infot ja materjale, kust saada abi alkoholi tarvitamise osas.

Lastekaitsetöötaja tegi ettepaneku osaleda perenõustamises, et isa ja poja vahelist suhet tugevdada ja neid lähendada. Isa oli esialgu seisukohal, et tema on vanakooli mees ning saab ise oma asjadega hakkama, arvas, et nõustamisele tema küll ei pöördu. Lõpuks saavutati kokkulepe, et isa tutvub lastekaitsetöötaja poolt jagatud materjaliga ning järgmisel kohtumisel saavad sellest edasi rääkida.

Järgnes mitu kohtumist ja vestlust telefoni teel, kus lastekaitsetöötaja nõustas isa tekkinud küsimustes. Järjest enam võttis isa ka neid kuulda. Mõni aeg hiljem vesteldi uuesti toetusvõimalustest ning tundus, et isa siiski natuke avas ennast ning rääkis oma minevikust - oma suhtest enda isaga - tema isa oli vägivaldne ja neil oli halb suhe.

Isa jõudis arusaamale, et ilmselt on ta ka oma lastega olnud minevikus liiga range ning on käitunud nendega halvasti. Isa jõudis arusaamiseni, et ta ei tahaks, et noorema pojaga samuti suhted halvaks lähevad.

Kohtumisel otsustati, et pereteraapiast võiks tema ja poja suhtele kasuks tulla. Isa ja poeg osalesid seal mitmel korral ning kavatsesid seda ka jätkata. Hiljem lapsega vesteldes selgus, et isa ja lapse vaheline suhe on läinud paremaks. Isa ei ole enam nii range, küsib ja kuulab ka lapse arvamust - näiteks mida poest osta, mis riided poisile meeldivad jne. Isa ja poeg hakkasid tegema ühiseid tegevusi, on käinud koos väljas söömas, käinud teises linnas ning jalutanud koos rannas.

Lisaks perenõustamisele osales laps programmis „Murdepunkt". Näis, et programmist oli lapsele abi, sest peale seda oli laps vestlustes avatum ning näis, et ka tema enesehinnang oli kasvanud, sest julges rohkem väljendada ka oma arvamust. Selleks ajaks tekkisid poisil ka sõprussuhted koolis.

Isa ja poja omavaheline suhe ning lapse olukord paranesid märgatavat - nad said tänu koostöövalmidusele ja lisaks soovile ise ennast aidata ka palju abi.

See lugu on hea näide sellest, kui oluline on koostöö, kuulamine, mõistmine ja soov ennast paremaks muuta. Lastekaitsja nägi, et parim viis üksikisa ja lapse aitamiseks on aidata neil nii ennast kui teineteist paremini mõista. See lugu oleks alatest esimesest lastekaitsele saabunud teatest lõppeda ka hoopis teisiti, kuid see isa leidis endas ISA.

Kas Sinul on samuti olnud kokkupuude lastekaitsega? Jaga oma kogemust www.lastekaitselugu.ee

Lapsed, vanemad või teised lähedased, kes on isiklikus elus kokku puutunud lastekaitsega, omavad kogemust ning näevad lastekaitsetööd teisiti, kui ametnikud. Sinu kogemused aitavad teada saada, mis soodustab või kahjustab perede ja lastekaitse koostööd ning mida tuleks muuta!

Küsimustik on aktiivne kuni 15. märts. Sinu anonüümsus on kindlustatud - vastuseid ei saa seostada Sinuga, kuid see annab võimaluse Sinu kogemusest õppida!

Lastekaitselugu.ee