Foto: Unsplash
"Sageli vanemad ei oska oma raskustest lastega rääkida, aga lapsed tajuvad, kui midagi on korrast ära ja elavad kaasa. Kui neist raskustest mitte rääkida, siis jäävad lapsed nendega üksi ja kannatused on seda suuremad," sõnab Peaasi.ee nõustaja ja lastepsühhiaater Ere Vasli.

Uuringud näitavad, et umbes 20% lastest tulevad peredest, kus ühel või mõlemal lapsevanemal on probleeme sõltuvuse või mõne vaimse tervise häirega. Selliseid raskusi võivad põhjustada elus ettetulevad stressirohked olukorrad või rängad kaotused, nagu näiteks oma kodu, lähedase inimese või töö kaotamine. See, mis toimub lapsevanemaga, mõjutab paratamatult ka tema lapsi.

Mõned lapsed hakkavad omaette hoidma, mõned muutuvad rahutuks ja tusaseks, mõned võivad hakata liiga palju muretsema ja mõned ei suuda oma koolitöid ära teha. See muudab lapsevanema abituks ja nõutuks. Kuidas tagada lapsele turvalist keskkonda ja turvatunnet rasketel aegadel?

1. Vaata oma raskuseid lapse seisukohalt

Mõtle, kuidas lapsed näevad ja kogevad sinu raskuseid. Nad näevad, kui sa oled tavalisest unisem ja väsinum, kiiremini ärrituvam ja pahuram, hõivatud oma tööga, ükskõiksem. Hea kui saad oma seisundist rääkida lähedastega ning koos arutada seda, et kuidas see võib lapsi mõjutada

Pane tähele, kuidas su halb enesetunne väljendub, kui sa lastega koos oled - kas vihastad kergesti, sunnid lapsi oma rituaale täitma, tõmbud täielikult endasse? Proovi olukorda ka lapse seisukohalt vaadata ja mõtle, kuidas ta on nendes olukordades reageerinud - läheb oma tuppa, satub ärevusse ja püüab aidata või hoopis läheb välja ja on terve õhtu ära.

Mõtle, kuidas enda käitumisi lapsele seletada. Mõistlik oleks korraga vaid ühte olukorda lapsele selgitada.

2. Räägi lastega

Alusta lastega ise vestluseid oma raskustest ning sellest, kuidas lapsed võivad neid näha ja kogeda. Räägi lastele, et sul on praegu raske aeg, aga sa oled juba otsinud abi ning sa saad sellega hakkama. Kirjelda lastele, kes sind aitavad ning veidi ka seda, mis sa teed selleks, et terveks saada. Räägi lastele, et sellised raskused on üpris tavalised, ja vaimse tervise häirete korral räägi, et need sarnanevad palju muudele haigustele ning on ravitavad. Oluline on, et lapsed saaksid aru, et nemad ei pea muretsema ning nemad ei ole raskustes neis süüdi.

Arutage läbi ka praktilisi küsimusi, mis tavapäratu olukorraga on seotud.Näiteks kui pead haiglas olema või sul on paha olla, et kes siis saaks lastega tegeleda ja nende eest hoolitseda.

3. Ärge sulguge perekonnaringi

Ärge ise häbenege oma raskuseid ning ärge paluge või oodake, et lapsed varjaksid ja hoiaksid teie raskuseid saladuses. Vastupidi - leidke usaldusväärsed ja toetavad täiskasvanud, kas laiendatud pereringist või sõpruskonnast, kellega lapsed saaksid rääkida vabalt oma mõtetest ja tunnetest, mis teie raskustega seotud. Selleks inimeseks võib olla ka vaimse tervise spetsialist koolis või mõnes tervisekeskuses.

Kindlasti hoolitsege, et lapsed võtaksid samamoodi, nagu varasemalt, osa koduvälistest tegevustest ja aita lastel hoida sõprussuhteid.

4. Otsi abi

Otsi abi oma vaimse tervise murede ja teiste probleemidega tegelemiseks. Selleks on erinevaid eksperte, infot vaimse tervise ja abi kohta leiad ka Peaasi.ee kodulehelt. Hiljuti valmisid esimesed eestikeelsed materjalid, mis annavad nõuandeid, kuidas lastega oma vaimse tervise raskustest rääkida. Laste vaimset tervist toetav sekkumine „Räägime lastest" abimaterjalid vanematele leiab Peaasi.ee veebilehelt.