Foto: Shutterstock
Missuguseid sõnu ja väljendeid võiks sinu laps erinevas eas osata, mis kõne arengut soodustab ja kuidas saaksid oma lapse arengut toetada? Põhjalikke soovitusi jagab lasteaia logopeed.

Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab lapse sõnavara täienema kiires tempos. See, kui palju üks või teine laps teisel eluaastal räägib, on väga erinev. Laps matkib juba varakult mitte ainult nähtud liigutusi, tegevusi, vaid ka hääletooni ja sõnu, tundeliigutusi. Ka tänulikkuse, austuse, imetluse, andestamisvõime õpib laps just selles eas järeleaimamise teel just täiskasvanutelt.

Teisel eluaastal areneb lapse kõneoskus tohutu kiirusega. Kõne arenguga on seotud ka kuulamisoskuse täiustumine. 2-3-aastastes tärkab juba ka MINAteadvus. Enam ei öelda: Triin paneb soki jalga, vaid: Mina panen soki jalga. Mudilase kõne areneb kiiresti ja sarnaneb kolmanda eluaasta lõpuks täiskasvanu omaga. Lapse kõne arengut tuleb aga kindlasti toetada ka eelkoolieas.

Vali siit nüüd enda lapse vanus (tutvustame kõne arengut esimesest kuuenda eluaastani) ja vaata, kuidas saaksid tema kõne arengule kaasa aidata.

Foto: Shutterstock

1-2 aastase lapse kõne arendamine

Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab lapse sõnavara täienema kiires tempos. See, kui palju üks või teine laps teisel eluaastal räägib, on väga erinev.1-2 aastane laps:

  • Kasutab sõna „anna”.Kui laps soovib mõnda mänguasja saada, ütle talle „anna”. Lase lapsel seda korrata ja alles siis anna mänguasi. Kui laps juba kasutab sõna „anna”, õpeta teda seda ühendama teiste sõnadega: anna pall. Ütle sõnapaare ette, lase lapsel korrata. Kui laps küsib “Anna”, küsi sina „Mida sa tahad?”. Nii õhutad last kasutama sõnaühendit — sõna anna koos teiste sõnadega.
  • Kasutab sõna „otsas” pärast millegi lõpetamist. Kui laps söömise lõpetab, kasuta sõna „otsas”. Korrake seda koos. Kui laps juba kasutab sõna „otsas”, õpeta seda ühendama teiste sõnadega: Piim on otsas. Küsi lapselt: Mis on otsas? Kasuta sõna igapäevatoimingute juures ja mängus.
  • Kasutab sõna „ära/peidus”. Peida lelu ära ja ütle: Kadus ära. Laiuta käsi, näita, et asja ei ole. Kui keegi läheb toast ära, kasuta väljendit: Ära läks. Esita ka küsimus peale isa toast lahkumist: Kus isa on?
  • Nimetamisel näitab laps tuttavaid esemeid. Palu, et laps tooks sulle tuttavaid esemeid: nukk, pall. Lase lapsel pildi pealt tuttavaid esemeid näidata. Jalutuskäigul räägi lapsega. Räägi talle, mida ta näeb, nimeta asju. Lase ka lapsel väljas otsida lilli, puid, kive. Vaadake koos raamatut, albumit, rääkige, mida laps näeb, mida laps pildil teeb, mida tuttavas teevad.
  • Näitab 3 kehaosa. Küsi: Kus on lapse nina? Pane käsi lapse ninale ja ütle: Siin on lapse nina. Innusta last näitama oma nina. Palu lapsel näidata kellegi teise nina. Kehaosasid võid näidata ka mänguloomadel, nukkudel. Õppige kehaosasid ükshaaval. Uus võtke ette siis, kui eelmine on kindlalt selge.
  • Küsimisel ütleb laps oma nime või hüüdnime. Kasuta peeglit või fotot. Küsi: Kes see on? Ütle lapse nimi ja korrake seda. Kasuta lapse nime igapäevatoimingute ajal, kui kutsud last enda juurde, annad korraldusi, küsid midagi.
  • Oskab paluda tuttavaid toite, juhul kui neid näeb.Enne, kui toidu lapse taldrikule paned, ütle, mis see on. Palu lapsel korrata.


Kõnet arendavad:

- pildiraamatute vaatamine (suured värvilised lastepärased ühe konkreetse objektiga pildid)

- paarispiltide leidmine (laps leiab kahele tuttavale esemepildile samasuguse paarilise)

- eseme ja pildi ühendamine (laps viib kokku nuku ja nuku pildi). Näita lapsele palli pilti ja palu leida pall. Toiduainete piltide järgi võib laps kapist otsida toiduaineid.

- osutab pildil õigele esemele. Näita lapsele pilti ja küsi: kus on pall? Vajadusel juhi lapse käsi õige pildi juurde. Võite teha ka raamatukese lapsele tuttavate asjade, toitude piltidest, seda koos täiendada ja vaadata.

Kõnet arendavad ka mitmesugused käelised tegevused: aju liikumis- ja kõnekeskus on omavahel seotud:

- 3 klotsist torni ehitamine (tee algul ise, siis koos lapsega, siis lase lapsel proovida)

- rõngaste panek pulga otsa

- pliiatsiga või kriidiga kriipsude vedamine (algul tee sõrmega, võta lapse käest kinni, aita tal tõmmata joont, hiljem kriiti, sõrmevärve ja pliiatsit kasutades vedage horisontaal- ja vertikaaljooni). Joonistada võib nii liivale, jahu sisse kui paberile

- tehke ka käeliigutusi — ringikujuline liigutus. Algul tehke koos ja lase siis lapsel endal teha.

1-2 aastase lapse arengu kõige tähtsamaks ülesandeks on tajumine — kogu tema psüühiline aktiivsus on suunatud maailma tundmaõppimisele meelte kaudu. Laps õpib aktiivselt tegutsema, et neid erinevaid muljeid hankida. Olulised on kuulmis-, nägemis-, kompimis-, maitsmis-, haistmismeel. Laps tajub välisilma omadusi meelte kaudu. Kasuks tulevad kindel elurütm ja sage viibimine looduses. Just selles eas talletatud kogemused saavad hiljem aluseks käitumisviiside ja meeleolude tekkele.

Tähelepanu tuleb teadlikult pöörata õigele kõnele lapse ümber. Puhtalt hääldatud, läbimõeldud lauseehituse ja rikkalike väljenditega keel kujundab lapse mõtlemist ning on seotud nii temas tekkivate kujutluste paljususega kui ka isiksuse kujunemisega.

Laps matkib mitte ainult nähtud liigutusi, tegevusi, vaid ka hääletooni ja sõnu, tundeliigutusi. Ka tänulikkuse, austuse, imetluse, andestamisvõime õpib laps just selles eas järeleaimamise teel just täiskasvanutelt.

Teisel eluaastal areneb lapse kõneoskus tohutu kiirusega. Kõne arenguga on seotud ka kuulamisoskuse täiustumine.

Koos lapsega võib mängida süle- ja näpumänge, õppida leidma kehaosasid (Piip-piip teeb minu nina), teha erinevaid loomahääli nii valjult kui sosinal, rääkida lapsega läbi WC paberirulli, mängida pai ja musitamisemänge, lauda lihtsaid laulukesi, kuulata erinevaid hääli (koputusi, paberi krabinat).Erinevate häälte tegemine valmistab kõneaparaati ette rääkimiseks ja teravdab kuulmisoskust.

Kõne arengut soodustavad:

- Lapsega koos raamatute vaatamine (pildid peavad olema joonistatud selgelt, lehel vaid üks pilt)

- Iga tegevuse puhul räägi lapsele selgelt, aeglaselt ja grammatiliselt õigesti, mida sa teed. Lapsega vesteldes kasuta ühte ja sama sõna erinevates lausetes: See on auto. Auto sõidab.

- Tehke koos huulte ja keelega vigurmänge, limpsige keelega huuli, katsuge suunurki, laksutage keelt. See tegevus tuleb kõne arengule kasuks.

Kõik need tegevused ka lõbustavad last ja pakuvad talle rõõmu, lustimist koos täiskasvanuga.

Millal on põhjust muretseda?

Jälgi oma last. Kui paariaastane laps on aruka olemisega, saab kõigest aru, käitub vastavalt olukorrale, mängib sisulisi mänge — siis on kõik korras. Ühel hetkel hakkab laps rääkima ja teeb seda kohe korralike selgete lausetega. Teisel eluaastal on lapse sõnavara veel napp, aga kui laps zestid appi võtab, saab ta oma mõtete ja soovide väljendamisega juba hakkama.

Teise eluaasta lõpupoole laieneb sõnavara kiiresti. Laps kasutab 10-15 sõna, aga aru saab juba paarisajast või enamast. Tavaliselt on selleks ajaks tuttavad kõigi koduste asjade nimetused. 1,5-2-aastaselt ilmuvad kõnesse 2-sõnalised laused: Issi tuleb. Laps hakkab kasutama eitust. Ei juua. Samas pole aga lalin veel lapse kõnest kadunud. Mõne 2-aastase sõnavaras on vaid mõned sõnad, aga ta teeb oma soovid selgeks sõnadeta (võtab käest kinni, viib asja juurde), mõni räägib pudikeeles, millest ei saa aru — neil juhtudel on tegemist kõne hilistumisega ja pole põhjust muretseda. Selline kõnehilistus võib olla ka perekonniti pärilik.

Lutiimemine pole ohutu. Kauasest lutiimemisest võivad esihambad ettepoole nihkuda, võivad tekkida muutused lõualuus, kõva suulagi võib muutuda liialt kitsaks ja kõrgeks.

Muretseda on põhjust siis, kui: kui kaheaastane ei saa aruigapäevakõnest; kahene ainult häälitseb või kisab ega ütle ühtegi arusaadavat sõna.

Sellise lapsega pöördu kindlasti abi saamiseks logopeedi poole.

Foto:Scanpix/PantherMedia

2-3 aastase lapse kõne arendamine

Selles vanuses mõistab laps juba päris pikki ja keerulisi lauseid. Mida vanemaks laps saab, seda sihipärasemalt ja oskuslikumalt hakkab ta oma käsi kasutama.
2-3 aastane laps:

  • Ühendab nimisõna tegusõnaga.Marko sööb. Küsi lapselt: MidaMarko teeb? Koos raamatut vaadates küsi piltide kohta: Mida karu teeb. Aita lapsel vastata: Karu kõnnib.
  • Väljendab kahe sõnaga omandisuhet. Vali esemed, mis on kellegi omad — ema kleit, isa lips. Osuta esemele ja küsi: Kelle oma? Nimetage ja näidake kehaosi, erinevaid asju ja ütelge algul koos, hiljem ütleb laps, kelle omad need on.
  • Vastab küsimusele Kus? Kui keegi läheb toast ära, küsi. Kuhu isa läks? Kus isa on? Lase lapsel vastata.
  • Näitab sõrmedel oma vanust. Sina oled kolmeaastane. Tõsta üles 3 sõrme ja näita lapsele. Palu lapsel sama teha.
  • Teab oma sugu. Kasuta igapäevakõnes sõnu, mis näitavad sugu. Poiss, tüdruk. Ühenda need omadussõnadega: tubli poiss, suur tüdruk.
  • Täidab kaheosalise korralduse. Algul täidab laps 1-osalise korralduse. Too nukk. See järel esita sama korraldus uuesti ja lisa teinegi juurde: Joo kõigepealt piim ära ja pane siis kruus kraanikaussi.
  • Kasutab sõnu „kinni ja lahti”. Ava ja sule uksi, karpe, küsi lapselt, kas need on kinni või lahti. Lase lapsel endal asju avada ja sulgeda.

Kõnet arendavad ka järgmised tegevused:

- Leia üles 2 ühesuguste omadustega eset. Kasutada saab riidetükke, liivapaberit. Leia samasugune. Kasutada sõnu: sile, kare, karvane, pehme.

- Näita suurt ja väikest. Korjake samasuguseid suuri ja väikeseid asju — käbisid, kive. Palu lapsel näidata suuri ja väikeseid asju.

- Esemele värvuse järgi paarilise leidmine. Alusta punase ja kollasega. Kasuta värvilisi ringe, lehti, lase lapsel ühevärvilisi asju samavärvilisele alusele asetada. Seotud praktilise tegevusega, saab mängus kasutada.

- Mõistete „sisse, peale, alla” kasutamine. Toimub läbi praktilise tegevuse. Pane klots tassi sisse, lase lapsel sama teha. Lase lapsel suurde kasti minna, selle alla, peale ronida. Vaadake pilte ja rääkige, kuidas asjad üksteise suhtes paiknevad. Vaadake ka asjade paiknemist ruumis.

- Nimetage asju, mis teevad häält. Matkige linnu-, loomahäälitsusi. Lase lapsel leida selle looma pilt, kelle häälitsust sa matkid.

- Pildil oleva tegevuse nimetamine. Loe muinasjutte, vaadake koos pilte. Räägi, mida pildil tehakse. Kodus küsi lapselt, mida pereliikmed teevad. Näita lapsele pilte ja palu rääkida, mida ta seal näeb. Lase lapsel teha sama, mis pildil.

Kõnet arendavad ka mitmesugused käelised tegevused:

- keerake ukselinki, kraani lahti-kinni, lase lapsel mänguasju üles keerata, mutreid ja kruvisid keerata.

- Torni ehitage juba 5-6 klotsist.

- Keerake lahti purke, pudeleid, üksteise sisse käivaid mänguasju. Hoia mänguasja algul ise kinni, abista last keeramis.

- Võtke pehmeid esemeid paberist välja. Kommi paberist väljavõtmine. Pakkide avamine.

- Veeretage kuule, palle peopesa vahel, laual. Kasutada saav ka voolimismaterjali.

- Harjutage pliiatsihoidu — hoiab pliiatsit pöidla ja nimetissõrme vahel, toetades seda keskmise sõrmega. Algul säti ise pliiats lapse kätte õigesti. Parimad on kolmekandilised pliiatsid.

- Ajage suuri pärleid nöörile.

- Õpeta paberit pooleks murdma. Algul pane ise paberi servad kokku, lase lapsel murdejoon vajutada. Lase lapsel murda mööda joont paberit. Pange kokku käterätikuid, salvrätte.

- Näidise järgi vertikaalse- ja horisontaaljoone tõmbamine. Kasuta erinevaid vahendeid — sõrm, kriit, pliiats, sõrmevärvid. Tõmmake jooni liivale, jahusele pinnale, paberile.

Lase lapsel rääkida oma tunnetest, muredest-rõõmudest. Vaadake piltidelt nutvaid ja naervaid nägusid. Selgita ka oma tundeid lapsele. Olen vihane sellepärast, et….. . Lase lapsel 2 võimaluse vahel valida (mida paned selga, mida ostame poest).

Ärge unustage ka sõnade „aitäh ja palun” kasutamist igapäevatoimingutes.

Lase lapsel juhendamise järgi tuua teisest toast asju, kutsuda soovitud inimese.

2-3-aastastes tärkab MINAteadvus. Enam ei öelda: Triin paneb soki jalga, vaid: Mina panen soki jalga. Kasutab enda kohta ka kõnes Mina sõna.

Mudilase kõne areneb kiiresti ja sarnaneb kolmanda eluaasta lõpuks täiskasvanu omaga.

Iga päev õpib laps ära kuni 10 uut sõna, lause on juba 3-4-sõnaline. Ta oskab juba kaks kahesõnalauset kokku panna ja saab pika lause. Ema peseb. Peseb nõusid. = Ema peseb nõusid. Samuti moodustab lauseid: Ema on pahane, sest ma lõhkusin tassi ära. Eksida võib aga veel tegusõnade kasutamises. Sõnade järjekord lauses sarnaneb aga täiskasvanu omaga. Paremini õnnestub küsimine ja vastamine. Sageli kasutab küsimust: Mis see on?

Mineviku- ja tulevikusündmustest rääkides teeb veel grammatilisi vigu, eksib grammatilistes vormides.

Umbes veerandil lastest aga esineb kiirkõnet.

2-3-aastasel on peas palju muljeid, mida tahaks jagada. Paraku ei jõua kõne areng mõtlemise arengule järele. Seepärast hakkab laps kordama üht silpi (mi-mi-mi) või sõna (mina-mina-mina). See pole kogelemine, vaid kiirkõne ehk kordamine, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest. Mõned lastest aga võivad kogelema jääda ja siis on vaja pöörduda logopeedi poole.

Kolmeaastane laps võib veel rääkida grammatiliselt valesti ja titalikult pehmet l-i ja t-i kasutada. Isegi 4-aastane tohib veel asendada raskemaid häälikuid kergematega. Sageli asendatakse k häälikut t-ga, r häälikut l-ga, aga

5-aastaselt peaks lapse kõne juba korras olema.

Kõne arengut soodustavad:

  • Lapsele raamatute ettelugemine, loetu oma sõnadega ümberjutustamine.
  • Laula koos lapsega, loe rütmisalme, luuletusi.
  • Vasta alati lapse küsimusele.
  • Anna lapsele aega enda väljendamiseks.
  • Kommenteeri pidevalt sündmusi.
  • Paranda lapse valestiöeldud lauset oma kõnes, korrates seda õigesti öeldud lauset mitu korda.
  • Vestle lapsega toimunud ja eelseisvatest sündmustest. Kasuta uusi sõnu.
  • Räägi lapsega nagu täiskasvanuga. Aita tal mõista sõnade tähendust.
  • Kasuta rääkides erinevaid ajavorme.
  • Mängige näpumänge ja saatke seda kõnega(sõrmedel nimed).
  • Vali lapsele üldarendavaid mänguasju, et tegevust oleks nii lapse peal, kehal kui kõigil tajuliikidel.
  • Kasutage puzlemänge. Esimesed puzled olgu puunuppudega, kus puzletükke sobitatakse õigetesse aukudesse. See arendab ka mõtlemist ja silma-käe koostööd.
  • Kuulake erinevaid helisid ja tekitage neid ka ise. Abiks pillid.
  • Mängige sobitusmänge(õige suuruse, kuju leidmine, auku sobitamine), siis muutuvad käed osavamaks, areneb silma ja käe koostöö, arusaam ruumi ja suuruse suhetest.

Millal on põhjust muretseda?

  • Kui 3-aastane räägib pudikeeles.
  • Kui 4-aastane asendab häälikuid ja ütleb k asemel t.
  • Kui laps asendab r hääliku j-ga või kostab r asemel inetu kraaksatus.

Sellistel juhtudel pöördu kindlasti abi saamiseks logopeedi poole.

Foto: Shutterstock

Kolmeaastane on juba mõnus vestluskaaslane. Samas saab ta päris hästi hakkama ka igapäevaste toimetustega.

3-4 aastane laps:

  • Kasutab Kas-küsimusi. Anna lapsele ette mudel: Kas isa on kodus? Kasuta kas küsimust sageli oma kõnes.
  • Oskab öelda oma mõlemat nime.Ütle lapsele tema ees- ja perekonnanimi, korrake seda. Kasutage ka pereliikmete nimesid.
  • Vastab lihtsatele kuidas-küsimustele. Igapäevatoimingute juures kasuta kas -küsimust. Kuidas me poodi läheme?Kui laps ei oska vastata, ütle talle vastus ette. Laps peaks oskama vastata 2-4-sõnaliste lausetega.
  • Räägib, mida esemetega tehakse. Räägi igapäevategevuste juures, mida mingi asjaga tehakse. Lase lapsel korrata.
  • Räägib kahest sündmusest ajaliselt õiges järjekorras. Palu lapsel teha 2 asja ja siis rääkida, mida ta tegi. Tuttava jutu lugemisel tee vigu sündmuste käigus, lase lapsel vead parandada. Tehke lapsega vaheldumisi tegevusi ja rääkige sellest.

Kõnet arendavad ka järgmised käelised tegevused:

- Kääridega lõikamine. Algul teha lõikamise liigutust, siis läbi lõigata kitsas pabeririba, siis lõikab juba laps ise. Algul hoia paberit ise.

- Joont mööda lõikamine. Joonista jämedad jooned ette, lõigake kitsaid ribasid. Osavuse kasvades pikenda joont.

- Kujundite joonistamine mudelite järgi. Kasuta sabloone, piparkoogivorme. Liivakastis joonistab sõrme või pulgaga liivavormide järgi.

- Ruudukujulisele paberile diagonaali joonistamine. Märgi punktiiriga ära joon, hiljem palu ühendada punktid.

Kõnet arendavad ka järgmised tegevused.

  • Esemete jagamine suurteks ja väikesteks. Rühmitatakse esemeid suuruse järgi.
  • 10 kehaosa näitamine. Nii endal, kui nukul.
  • Poisi, tüdruku näitamine. Jutus, pildil tegelased jaotada poisteks-tüdrukuteks. Kas pildil on poiss või tüdruk?
  • Millise esemed kuuluvad pildil kokku. Igapäevaesemed, leida, mis kuuluvad kokku. Nimeta ühte eset ja lase lapsel leida, mis võiks sellega kokku kuuluda: king-sokk, paber-pliiats.
  • Joonistatud inimesele puuduva kehaosa lisamine. Mis on puudu? Palu need juurde joonistada.
  • 3 värvuse nimetamine. Näita eset, küsi, mis värvi see on. Anna võimalus valida: kas see on punane või kollane.
  • Esemete jagamine rühmadesse. algul esemed erinevatest tubadest (köök, vannituba) ära jaotada, hiljem sama piltidega. Pildid loomadest, riietest, mööblist. Nimeta erinevaid esemeid, küsi, mis ei kuulu kööki.
  • Lühikese, pika eseme näitamine. Näita, kus on pikk kõrs? Joonistage pikki, lühikesi kriipse.
  • Kerge ja raske eseme eristamine. Lase nõudesse panna erinev kogus liiva ja vett, kumb on raske, kergem.
  • Ei tohi unustada tervitamist.
  • Vastab telefonile, kutsub täiskasvanu telefonile. Algul mängutelefoniga harjutada.

Ära anna lapsele liiga palju korraldusi. Räägi lapsele varakult tegevuse muutmisest, anna lapsele aega eelmine asi lõpetada. Kasuta mängulaule, rütmimänge — nende abil saab lapsi panna tegevusi tegema (riietuma, koristama).

Selles eas pakub lapsele rõõmu tegevuse kordumine. See pakub lapsele ka kindlustunnet. Ikka ja jälle tahetakse kuulata vana tuttavat juttu, et ema joonistaks samasuguse kassi kui eile, et igal laupäeval oleksid pannkoogid hommikul. Rütmis elamine tähendab lapsele traditsioonide loomist. Kui laps elab kindlas rütmis, ei teki toimingute juures probleeme (ärkamine ema laulu, muusika peale). Lisaks päevarütmile tajub 3-4-aastane ka juba nädalarütmi. Nädalapäevad jäävad meelde tegevuste kaudu. Hakatakse tasapisi tajuma ka aastarütmi.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Neljaaastane on suurema osa keeleoskusest juba omandanud. Nüüd arenevad jõudsalt muud võimed.

4-5 aastane

  • Leiab esemele-pildile paarilise. Kasuta oma kõnes sõna paar, kui räägid 2 samasugusest esemest. Kingapaar, kindapaar.Palu lapsel panna kokku esemepaare — erinevad kindapaarid.
  • Ütleb oma aadressi ja telefoninumbri. Korrake kodust aadressi, telefoninumbrit.
  • Oskab öelda, kas sõnad on riimis või mitte. Samasuguse sõnalõpuga sõnad. Kuu, suu, puu. Lase lapsel neid juurde leida. Leidke riime igapäevasest kõnest. Leidke ka sõnu, mis pole riimis.
  • Jutustab lihtsa jutukese ilma pildi abita. Pärast raamatu lugemist lase lapsel alati piltide järgi jutustada. Jutusta jutuke uuesti, jäta ütlemata olulised sõnad. Innusta last teistele jutustama.
  • Oskab leida pildilt võimatuid asju/olukordi. Pildid, kus midagi on valesti. Lase lapsel vale koht leida, sellest rääkida. Näita valesid situatsioone. Kas koerad lendavad? Joonista midagi valesti, lase lapsel parandada.

Kõnet arendavad ka käelised tegevused:

- 3-osaliste kujukeste voolimine.Savist pallikeste ühendamine.

- Kääridega ümmarguste kujundite lõikamine. Nelinurkse paberi nurkade ümaraks lõikamine. Ringi lõikamine, lainete lõikamine.

- Lihtsate äratuntavate asjade joonistamine. Maja, inimene, puu. Joonista lapsele ette tuttavaid esemeid, lase tal neid järgi joonistada. Kasuta pliiatseid, kriite, vildikaid.

- Lihtsate kujundite lõikamine ja kleepimine. Ajakirjadest piltide lõikamine. Pildi järgi kujundi joonistamine, pildi kleepimine kujundi sisse. Värvilisest paberist tükkide lõikamine, neist kujundite koostamine

- Üksikute trükitähtede kirjutamine. Sõrme, puutüki, pliiatsiga liivale, tahvlile, paberile.

Kõnet aitavad arendada ka järgmised tegevused:

- Mälu järgi eseme nimetamine. Vaadake koos pilti. Kata pilt kinni. Küsi lapselt, mida ta pildil nägi. Alustada tuleks 2 esemega pildist. Pildi vaatamise aeg 30sek.

- Kolmest esemest puuduva nimetamine. Lapse ees 3 eset, nimetab neid. Kata silmad kinni. Üks ese võetakse ära. Küsi: Mis on puudu.

- 8 värvi nimetamine. Kodust otsitakse värvilisi asju, nimetatakse värve. Paremini aitab meelde jätta seos — rohuroheline, tuletõrjeauto punane.

- Peast numbrite loendamine 1-20-ni. Loendatakse ka oma samme.

- 5 omaduse nimetamine. Katsutakse esemete pealispinda, nimetatakse omadus. Kotike riidetükkidega, mida laps kotis katsub, arvab ära omaduse.

- Esemete asetamine teise ette, taha, kõrvale. Praktiline tegevus — Seisa tooli kõrvale. Piltide vaatlus, kus midagi asub.

- Pildilt puuduva osa nimetamine või näitamine. Pildil puuduvad olulised osad — hobune peata, maja katuseta. Hiljem on puudu väiksemad osad. Võrdle täielikku pilti ebatäielikuga.

- Nädalapäevade teadmine ja nimetamine õiges järjekorras. Abiks lastekalender.

- Olulised on vestlused täiskasvanutega, oskus abi paluda, andeks paluda, avaliku kohas korralik käitumine, rääkimine oma tunnetest, luba küsimine. Laps suudab mõne ülesande juures töötada iseseisvalt juba 20-30 min.

Selles eas meeldib väga muinasjutte kuulata, üht juttu kuulatakse hea meelega korduvalt. Laps omandab järjest uusi mõisteid ja seejuures tuleb arvestada , et õpetamist tuleks alati alustada läbi praktilise kogemuse. Seotud on tegevuse ja tunnete tasand. Lapsele tuleks ka ette lugeda. Peale lugemist koos pilte vaadata, taastada sündmustik, tegelased, jõuda teksti mõtteni, kuidas oleks laps sellises olukorras käitunud. Ka televiisori ees peaks lapsele nähtut selgitama, lahti mõtestama.

Foto: Shutterstock

Laps muutub iga päevaga aina iseseisvamaks. Last mõjutavad endiselt sünnipärased eeldused ja kasvukeskkond.

5-6 aastane laps:

  • Oskab näidata, mida on vähe-palju, üks-mitu. Laual 1 ese ja mitu eset — näita, kus on 1, kus mitu. Sama piltidega, kus on 1 ja mitu.
  • Räägib oma igapäevastest tegemistest. Palu lapsel jutustada sellest, kus käisite, mida nägite.
  • Kasutab sõnu „läbi, üle, juurde, juurest, kaugel jne”. Läbi mängude, kui lasta lapsel rääkida, kus ta oli.
  • Vastab miks ja milleks küsimustele selgitustega. Jutusta lapsele pildi järgi, esita siis küsimus. Anna algul ise osa vastusest, lase lapsel lõpetada. Ka igapäevaelus küsi: Miks ema poodi läheb?
  • Leiab vastandsõna. Vastandsõnade paarid:kuum-külm. Kasuta pilte, kus laps peab leidma õige paarilise.
  • Vastab küsimusele: Mis juhtub kui … Loo olukordi,kus on näha tegutsemise tagajärg — klaas kukub põrandale….Lase lapsel rääkida, mis juhtus.
  • Kasutab sõnu „eile ja homme”. Kas need tegevused juhtusid eile või toimuvad homme. Planeeri koos lapsega mõni tegevus ette.
  • Küsib uute või võõraste sõnade tähendust. Kasuta jutus võõraid sõnu. Küsi, kas laps teab nende tähendust.
  • Teab oma aadressi ja telefoninumbrit.

5-6-aastane laps lõikab ja kleebib kujundeid, kirjutab üksikuid tähti, rebib paberist kujundeid, kirjutab oma nime trükitähtedega joone peale. Alustage nime ülekirjutamisest, jõuad ärakirjani ja lõpuks iseseisva nime kirjutamiseni. Last tuleb julgustada oma tunnetest rääkima ja kuulama ka teiste juttu. Osatakse juba teistele mängureegleid seletada, mängukaaslast lohutada. Laps seab endale eesmärke ja viib alustatu lõpule.

Koos mängitakse arendavaid mänge. Selline mäng arendab vaimseid võimeid. Mängus kasutatakse põhivärve, suurusi ja erinevaid kujundeid jne. mängitakse sõna-, lauamänge. See annab oskuse koostööks ja oskuse oodata. Mängides täieneb lapse sõnavara, areneb suhtlemisoskus, mäng treenib käe- ja mõtteosavust. Vaja on palju lapsega rääkida, et lapse suulist väljendusoskust lihvida. Suuline väljendusoskus on koolipõlves aga lapsele väga oluline.

Foto: Shutterstock

Laps on kooliks valmis. Ta on piisavalt hästi arenenud nii kehaliselt kui vaimselt. Kõige tähtsam ei ole aga see, mida teie laps teab või oskab, vaid see, kuidas ta oma oskusi kasutab.

6-7 aastane laps:

  • Hääldab kõiki häälikuid õigesti, räägib selgelt ja arusaadavalt
  • Oskab leida riime lihtsatele sõnadele
  • Tunneb enamikku trükitähti
  • Kasutab kõnes 5-6-sõnalisi lauseid ja liitlauseid
  • Oskab rääkida mõnda juttu või anekdooti. Kasutab õigesti ja kohaselt viisakusväljendeid tere, tänan, palun, vabandust…
  • Suudab selgitada sõnu ja kirjeldada vastavat eset, nähtust
  • Tunneb enamikku trükitähti ning oskab kirjutada oma nime, lihtsamaid sõnu
  • Oskab vastata lihtsamatele küsimustele materjali kohta
  • Suudab ümber jutustada mõne telesaate või filmi
  • Suudab pildil või ruumis meelde jätta 3-5 eset
  • Teab ja nimetab enamikku kehaosi
  • Teab peast mõnda lastesalmi või juttu
  • Suudab leida piltidel erinevusi. Leiab esemele-pildile paarilise
  • Reastab esemed pikkuse ja laiuse järgi
  • Teab, kui vana ta on, kui vana oli eelmisel aastal, kui vanaks saab järgmisel aastal
  • Oskab leida objektide-esemete sarnasusi ja erinevusi
  • Suudab 8-10sõnalisest loetelust meelde jätta kuulmise teel 3-5 sõna
  • Oskab nimetada öeldud sõna algustähte
  • Teab oma elukohta, seda, mida teevad ta vanemad
  • Oskab vastata telefonile. Teab ja oskab valida mõne tuttava telefoninumbri
  • Oskab rääkida oma tegevustest ja kavatsustest

Sel perioodil mängi ja õpi koos lapsega. Kleepige pilte, ehitage, konstrueerige, mängige laste kaardimänge, lauamänge, vaadake koos filme, lase lapsel palju puzlesid kokku panna, tähestikupuzled olgu au sees. Kõike seda peaks saatma kõne ja hästi palju suhtlemist.

Malle Tolga on Puiga lasteaaia Siilike logopeed