"Ma röögin oma laste peale ja mees tahab juba ammu lastega välja kolida"
Mind täiega huvitab, mis mõtteid te kõigepealt mõtlete, kui selle postituse pealkirja näete. Kindlasti käib peast läbi mõte, et "mis ema ta on", "mis naine ta on"?
Okei, tegelikult tõmbasin ma teid selle pealkirjaga natuke haneks. Ma räägin küll sellel teemal, aga nii meie kodus ikka pole. Sellepärast on ka pealkiri jutumärkides.
Nimelt paar nädalat tagasi oli selline juhtum, kus üks neiu arvas endast natuke liiga palju ning tuli mu sõbrannat ilma põhjuseta sõimama. Kuna ma aga oma lähedasi kaitsen, siis kirjutasin sellele preilile, et mida ta õige endast arvab, et ta nii mu sõbrannast räägib. See mis ma vastuseks sain, jahmatas nii mind kui ka mu meest.
"Ega sa ise ka mingi muster ema pole. Kuigi proovid seda oma plogis välja näidata. Ise sa pidid ja röökima oma lastepeale koguaeg ja seda ka et mees nutab tahab lastega ära minna."
Inimesed, kes mind vähegi tunnevad, teavad, et ma reageerisin sellisele tekstile südamest naerdes. Kui ma aga mehele selle ette lugesin, siis temal vajus üldse suu ammuli ja küsis, et "Kuhu ma nende lastega minema peaksin? Kuuse alla või?"
Jah, inimesed ning nende fantaasia on ikka piiritud. Tõesti ma ei räägi kogu oma elust blogis, aga no nii ka ikka pole, et ma ütlen teile, et ma armastan oma lapsi, kuid tegelikult ma südamepõhjast loodaksin, et neid poleks üldse olemaski. Olge nüüd.
Ma ei eitagi, et ma tõstan Karl Hendriku peale vahel häält, aga seda ikka juhul kui ma last keelan seda ja toda tegemast. Või siis, kui ma näiteks Siim Sandrit imetan ja tema tuleb mind juustest tirima. Ilmselgelt siis ma pean häält tõstma, aga et ma kohe röögin, hmm no ma ei tea. Ei ütleks.
Ja Siimu peale... Mis mõte oleks tema peale röökida? Kui ta niikuinii ei saa aru ju. Peale seda, kui see neiu nii ütles, võtame me mehega ikka asja huumoriga ning vahel kui ma midagi palun teha tal, siis tema ütleb mulle naljatades: "ära röögi mu peale, võtan lapsed ja kolin välja?"
Mina muidugi sellepeale vastu: "ahah, sellepärast sa kuuri koristadki, et sinna kolida?" Aga olen nüüd hakanud mõtlema, et huvitab kui üks inimene kuskil minust küla peal nii räägib, siis mida veel kümned teised inimesed, kellele ma ei meeldi, minust rääkida võiks?
Üldjuhul, mind üldse ei huvita teiste arvamus, aga kui ikka keegi minu kohta valetab, siis pean ma end ikkagi kuidagi kaitsma. Sest nõme oleks ju, kui mõni arvab minust midagi, mida ma tegelikult teinud ju pole.
Teisi Leanika postitusi saad lugeda SIIT
