Scanpix/PantherMedia
Lapsed virisevad koduste toimetuste pärast, ka selle pärast, et nemad ei saanud midagi, mida keegi sai. Kui sina imestad, miks nad seda teevad, siis lapsed teavad hästi, miks nad virisevad — sest see töötab. Nad saavad virisedes, kurtes ja hädaldades just selle, mida soovivad.

Kõrgel häälel tüütav virisemine on alati tulemusrikas, sest vanemad ei saa seda mitte tähele panna.

Laste virisemise korral peaksid vanemad enne vihaselt reageerimist sügavalt hinge tõmbama ja
meenutama, et lapsed ei taha tegelikult pinda käia, nad soovivad lihtsalt abi. Ja virisema hakkavad lapsed sellepärast, et on eelnevalt saanud kogemuse, et kui muidu vanema tähelepanu ei saa, siis vingumine ikka aitab ja nad saavad virisedes lõpuks ikka oma tahtmise.

Kuidas viriseva lapsega käituda 

Virisemine on õpitud käitumisviis ja tihti on vanemad ise selle käitumismustri väljakujunemises suurt rolli mänginud . Kui laps küsib midagi viisakalt ja vanem ei reageeri esimese paari küsimuse peale, tõstab laps oma häält ja lisab sellele talumatu kiunuva noodi. Noorem laps võib jonnima hakata, aga suurem laps, kellel on veidi enam enesekontrolli, hakkab suurema tõenäosusega lihtsalt virisevas kõneviisis rääkima.

Virisemise kombe vältimiseks soovitatakse mitte lapsele vastates viivitavada niikaua, kuni lapsel tekib tunne, et sa ei pööra tema vingumisele tähelepanu. On oluline, et sa reageeriksid kohe, kui laps sinult tähelepanu nõuab. Kui sul on pooleli telefonikõne ja laps püüab sinuga rääkida, vaata talle otse silma ja pane sõrm suule, näidates nii, et sa mõistad tema soovi suhelda, kuid ta peab veidi ootama. Hiljem ära unusta, et laps soovis sinuga suhelda ja ole viisakalt valmis temaga rääkima.

Virisemise ennetamine

Virisemise ja vingumise korral järele anda ei tohi, kuid et sellist käitumist ennetada, tuleb lapse soovile suhelda alati viisakalt reageerida ja kui kohe pole suhtlemine võimalik, siis kokku leppida kindel aeg, millal seda teete ja siis tuleb sul sellest ka kinni pidada. Töö juures sa ju suudad selliseid kokkulepped sõlmida, miks mitte niisugust viisakat suhtlemist ka kodus kasutada.

Kui soovid, et laps suhtleks viisakalt ja normaalse hääletooniga, siis tee seda ka ise. Ütle näiteks: “Mulle ei meeldi, kui sa virised. Kui sa soovid klaasi piima, siis lihtsalt ütle seda.  Seejärel veendu, et kasutad täpselt soovitud sõnu ja hääletooni, mida sa soovid, et su laps edaspidi kasutaks.

Kui su laps jätkab virisevas kõnes suhtlemist ja sa oled kindel, et asi pole valus või haiguses, siis on aeg ka teised võimalikud põhjused läbi mõelda. Küsi endalt, kas sa oled hiljuti olnud rohkem tööle keskendunud, kui tavaliselt? Või kas lapse rutiin on muutunud? Kas sa oled ehk ühele lapsele andnud rohkem tähelepanu, kui teisele? Tihti näitab lapse viril olek lihtsalt seda, et sa peaksid oma lapsega rohkem aega veetma ja suhtlema.

Selleks tehke koos midagi, mida sinu laps naudib. Näiteks lugege või kokake koos, jalutage, mängige, vaadake filmi või rääkige maailma asjadest. Isegi kümmekond minutit päevas oma lapsega pühendunud suhtlemist muudab koduse meeleolu mõnusamaks.

Allikas: webmd.com