Foto: Shutterstock
Suur osa Eesti algklasside lastest on ülekaalulised. Ülekaalulisest lapsest saab suure tõenäosusega ka ülekaaluline täiskasvanu. Vaata, mida saad ise ära teha, et oma lapse kaal normis hoida.

Vähem istumist, rohkem liikumist

Ülekaalu vastu aitab mõõdukas kehaline aktiivsus — vähemalt 60 minutit päevas. Selle saavutamiseks võiks laps osaleda õppetöövälistes spordi või liikumisega seotud huviringide töös vähemalt paaril korral nädalas. Oluline on ka lapsevanema enda eeskuju ja koos lapsega veedetud aktiivne aeg — püüdke liikuda koos lapsega, käia matkamas, sõita ratastega, mängida palli. Toetage last ka siis, kui ta algul ei ole ühes või teises liikumisviisis väga osav.

Ülekaalulisuse tekkes ja selle säilimises on suur roll ka ekraaniaja pikkusel ehk arvuti, televiisori või nutitelefoni ees veedetud ajal. Uuringud on näidanud, et lapsed, kes veedavad ekraani ees päevas rohkem kui tunni, tarbivad ka rohkem rasvaseid ja magusaid toite ja magustatud karastusjooke. Püüdke leida alternatiivseid viise passiivsele vaba aja veetmisele.

Kvaliteetsem toiduvalik ja piisav söömise aeg

Mida noorem laps, seda väiksem on päevane soovituslik energiakogus. See tähendab, et väiksema toidukoguse juures tuleb saada kätte kõik vajalikud ained — õiges koguses valke, rasvu ja süsivesikuid ning piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Selleks omakorda tuleks süüa toite kõikidest toidugruppidest, s.o teraviljatoodetest, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, piimatoodetest, toidugrupist kala, (linnu)liha, muna ning pähkleid-seemneid ja lisatavaid toidurasvu.

Et toit sisaldaks vähem soola, aga rohkem vajalikke toitaineid, võiks suurema osa toidust valmistada ise kodus eelnevalt võimalikult vähe töödeldud toiduainetest, näiteks värsketest köögiviljadest, kalast, linnulihast. Kui toidu valmistamise protsessi kaasata laps, sööb ta valminud toitu parema meelega ning tal on olemas julgus ja oskused täiskasvanuna samuti ise toitu valmistada.

Ülekaalust hoidumisele aitavad kaasa regulaarsed söögiajad ja sellest lähtuvalt ka korraga söödavad väiksemad toidukogused. Korralik hommikusöögi söömine vähendab päevaseid näksimisi. Viimase suurem toidukorra ja magamise vahele võiks jääda vähemalt 3-4 tundi.

Võtke aega toidu tegemiseks, söömiseks ja nautimiseks!

Rohkem köögivilju, vähem magusaid näkse ja jooke

Normaalkaalus püsimiseks on oluline süüa rohkem köögivilju. Need annavad vähe energiat, sisaldavad kiudaineid ning täidavad seetõttu kõhtu, annavad ainevahetuse toimimiseks vajalikke vitamiine-mineraalaineid. Juba kooliealine laps peaks sööma päevas vähemalt 300 grammi köögivilju, seda nii värskelt kui toitude koostises. Päevas võiks süüa paar puuvilja või paar peotäit marju, kuid suurem kogus, eriti näiteks viinamarjade-banaanide näol võib anda juba liigselt energiat.

Seevastu väga vähesel määral või üldse mitte kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid sisaldavad magusad ja soolased näksid — näiteks suhkur, mesi, moos, kommid, šokolaad, küpsised, erinevad küpsetised, magustatud joogid, kohuke, jäätis, kartulikrõpsud. Seetõttu tuleks selliseid toite süüa võimalikult väheses koguses ja harva. Enamik neist toitudest maitsevad väga hästi ning kui oled juba võtnud ühe kommi või küpsise, ei saa enne pidama, kui pakk on tühi. See aga omakorda tähendab, et neist saadakse suur kogus energiat ning kui inimene ei ole kehaliselt aktiivne, ei kuluta ta saadud energiat ära ning ülekaal ongi kerge tekkima.

Piisav uneaeg, head magamisharjumused

Lastel, kes magavad liiga vähe, on oht muutuda ülekaaluliseks või isegi rasvuda. Pimeduse saabudes hakkab ajus asuv käbikeha nõristama hormooni melatoniini, mis reguleerib bioloogilist ööpäevarütmi, aidates inimesel uinuda. Seetõttu ei tohiks olla kaua üleval ning enne uinumist ei ole mõttekas vaadata helendavaid ekraane (televiisor, arvuti, mobiiltelefon). Selle asemel võiks enne uneaega tegeleda mõne rahustava tegevusega, näiteks lugemisega.

Uuring: Iga neljas 1. klassi laps on ülekaalus või rasvunud

Iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud, selgub täna esitletud laste rasvumise seireuuringust.

Seejuures rasvunuid on kümnendik ja lisaks lihtsalt ülekaalulisi on 16 protsenti kooliteed alustanud lastest. Normaalkaalus on 72 protsenti lastest , kuid alla 2 protsendi on alakaalus. Ülemäärase kehakaalu levimus on suurem poiste hulgas: 29 protsenti võrreldes 23 protsendiga tüdrukute hulgas. Kõrgeim ülemäärase kehakaaluga laste osakaal oli Hiiumaal (37%) ja Läänemaal (35%), madalaim Tartumaal (24%) ja Harjumaal (25%).

Üheks oluliseks seoseks laste ülekaalu juures on hommikusöögi söömata jätmine. Uuringupäeval hommikusööki söönute seas oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem kui mittesööjate hulgas (vastavalt 26 ja 32 protsenti). Samuti oli ülemäärase kehakaaluga laste osakaal väiksem nende hulgas, kes osalesid regulaarselt treeningutel.

Uuringu juhi, Tervise Arengu Instituudi vanemteaduri Eha Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja võimaluste loomisel suur roll.

„Enamikus koolides on olemas oma spordisaal, paljudel on territooriumil ka mänguväljak. Samas on õues mängimine igas vahetunnis lubatud vaid pooltes koolides, ligi kümnendikus koolidest ei olnud aga õues mängimine lubatud üheski vahetunnis," tõi Nurk näiteid.

Võimalus süüa koolisööklas hommikueinet on olemas ligi pooltes koolides. Vahepaladeks pakutakse aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse - kui maiustused on kättesaadavad 56% koolides, siis palju vähematest koolides on võimalik õpilastel osta salatit (25%), võileibu (30%) või kuivatatud puuvilju ja pähkleid (29%).

„Sellises olukorras, kus ligi veerand lastest kannab igapäevaselt kaasas lisakilosid, ei saa jääda passiivseks. Siin ei ole ühest lihtsat lahendust, sekkuma peame me kõik - nii kodud, kool kui ka riik - korraga. Kui alustame sellest, et meie lapsed ei jäta kodus (või ka koolis) hommikusööki söömata, tagame koolis tervisliku toiduvaliku nii koolitoidu osana kui ka koolipuhvetites ja hoolitseme selle eest, et lapsed iga koolipäeva jooksul saaksid vähemalt ühe tunni aktiivselt liikuda, oleme juba suure sammu edasi astunud," lisas Nurk.

Laste ülekaalulisuse ja rasvumise hindamiseks mõõdeti ja küsitleti 2016. aasta kevadel kokku 12 700 1. klassi õpilast 381 koolis üle Eesti.

Uuring valmis Maailma Terviseorganisatsiooni laste rasvumise seire algatuse (COSI) raames.

Uuringu raportiga saab tutvuda SIIN

Uuringu andmed on avaldatud ka TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis