Rospu selgitab selle loo valguses, millal enam pole ühtki põhjust haiget või tema lähedasi karta: "Väikelastega perekondi uurides on leitud, et mõnikord tekib lastel immuunvastus samas tempos nagu lapsevanematel, veres on hiljem koroonaviiruse vastased antikehad leitavad, aga ninast võetud testidega koroonaviirust ei leitagi. Ilmselt suudab osa laste immuunsüsteem viirust kuidagi sedasi tolereerida, et saab ilma haigusnähtudeta ja oluliselt nakkusohtlikuks muutumata viirusetõrjesüsteemid üles ehitada."

Rospu kinnitab ka, et ei ole vaja karta ka lapsevanemat, kes on põdenud koroonat, kelle perearst on terveks tunnistanud ja kes oma lapse aeda toob. "Koroonatest, mis määrab ninaneelust viiruse RNA ehk pärilikkusaine olemasolu, võib kuni 90 päeva positiivsena püsida. Seejuures on viirus ise ammu kahjutuks tehtud, aga piltlikult öeldes pole kõiki viiruseosakesi jõutud veel ära koristada.

Nendel, kes põevad kodus, kel on meditsiinilises mõttes kerged haigusjuhud, ei ole uuringutes nakatamisvõimelist viirust pärast 8. haiguspäeva enam leitud. Tavaline kodus põdeja, kelle haigus­nähud kestavad vähem kui nädala, võib arsti loal pärast kümme päeva kestnud isolatsiooni tavaellu naasta."

Jaga
Kommentaarid