Foto: Pixabay
Alates kevadest 2020 ei ole enam meie maailm enam endine. Iga hommik algab numbrite ja negatiivsete uudistega: kui palju teste tehtud, kui palju haigestunuid, kui palju surnuid, kui palju haiglaravil. Kuidas me neid numbreid tajume? Mida kogevad lapsed ja lapsevanemad ja kuidas hirmudega paremini toime tulla? Sel teemal arutleb Väike Päike psühholoog Olga Luptova.

Mis on muutunud?

Kevadega võrreldes on muutunud tegelikult väga palju: meie kõigi teadmised COVID-ist on oluliselt suuremad. Teadlased teevad pidevalt uusi avastusi ja teste. Me oleme harjunud olema hirmul. Me teame, kui oluline on pesta käsi, mitte katsuda oma nägu ja püsida haigena kodus. Rahvarohketes kohtades kantakse üha rohkem maske, kuid valitsuse kehtestatud nõuded karmistuvad igal nädalal. Me peame olema valmis uueks distantsõppeks ja kodukontoriks nagu kevadel. On mõistetav, et see põhjustab teatavat ärevust nii lapsevanemates, ettevõtjates, töötajates, vanavanemates… kõigil on omad kogemused kevadisest eriolukorrast ja hirm, et kõik kordub taas.

Tundub, et vaid see on püsinud muutumatuna, et ravi koroonaviiruse vastu ei ole veel kättesaadav. Kuigi väga paljud spetsialistid töötavad selle nimel, et tagada meile COVID-ita elu, peame siiski elama koos viirusega.

Kas need muutused viivad meid tagasi või edasi?

Oluline on meelde tuletada, et kuidas me olukorda tajume, sõltub tegelikult meist endist. Ühest küljest on paljud koroonaviirusega seotud hirmud ja ärevused tagasi tulnud - suvi oli justkui hingetõmbepaus. Meie kogemus ütleb, et kevadine olukord oli ebameeldiv: olla isolatsioonis, piirata suhtlemist oma sõprade ja lähedastega, olla korraga töötaja, õpetaja, kokk, lapsehoidja, logistik...

Teisest küljest saame nüüd kevadisele kogemusele toetuda ja analüüsida, mida teeksime teisiti? Tänaseks teame viirusest rohkem. Teame ka endast kriisiolukorras rohkem. Täna me teame paremini, kuidas distantsõpet korraldada - koolid ja lasteaiad on samuti oma õppetunnid kätte saanud ja tegevust korrigeerinud. Teame paremini, kuidas kodukontoris tööd organiseerida nii, et terve pere saaks paremini koos toimida. Teame ka seda, et tervis on endiselt meie kõige suurem väärtus ning käitume teadlikumalt, et hoida ennast ja teisi.

Elu läheb koroonataktis edasi. Me töötame, õpime, suhtleme (võimalusel kõike distantsilt) ning arvestame sellega, mis oli ja mis on.

Abiks on ka need nõuanded:

- Olge oma tunnetest teadlikud. Selleks, et toetada last, peaks täiskasvanu ise olema rahulik ja kindel.

Proovige analüüsida, milliseid tundeid koroonaviirus teis tekitab? Kas on midagi muutunud võrreldes kevadega? Kas on teil endal vaja toetust ja abi? Kas kardate liikuda ühest linnast teise või poes käia? Kas hirm ja ärevus segab teie igapäevast elu? Analüüsige ennast, võib olla vajate ise abi ja toetust. Uurimused näitavad, et praegune stressitase on täiskasvanutel keskmisest kõrgem. See tähendab, et ka lastel on raske! Just täiskasvanu peaks tagama lapsele turvatunde, mida on pidevas stressiolukorras teha väga keeruline.

- Suhelge lapsega. Uurige, mida ta viirusest teab, mida ta on kuulnud ja kust ta on seda kuulnud?

Kui laps väljendab muret või hirmu, siis uurige, mida laps täpsemalt kardab (surma, koju jäämist, isolatsiooni vanavanematest ja sõpradest või hoopis midagi muud?). Peegeldage lapse tundeid ja öelge, et saate temast aru, aidake lapsel oma tunnetega toime tulla. Vältige lapse tunnete maha tegemist ja pisendamist. Rääkige koroonaviirusest ausalt: nimetage haigustunnuseid, selgitage, kuidas ennast ja teisi kaitsta ning valige eakohane suhtlusviis. Ärge koormake väikest last üle liigse infoga, aga ärge jätke teda oma mõtetega üksi või lapse küsimustele vastamata.

- Pange plaanid paika. Kevadel toimuvast on meil selles küsimuses palju abi.

Mõelge perega läbi, mida ja kuidas teete, kui tuleb karantiin? Mida tegite kevadel ja mida teeksite seekord teistmoodi? Mida teete siis, kui keegi lähedastest jääb haigeks? Kuidas saate suhelda vanavanematega? Mis selleks vaja on? Kas saab seda juba praegu ette valmistada? Kui teil on kindel plaan, on ärevust vähem. Kaasake last plaanide tegemisel!

- Käituge mõistlikult. Mõnikord tekib selline minnalaskmise tunne.

Lähtute hetkeemotsioonist mitte mõistusest - teiega räägib teie “tunnete” aju mitte “mõtlev” aju. Täiskasvanud on need, kes on võimelised oma tunnetega toime tulema ning arukalt oma käitumist reguleerima. Hoolitsege enda ja end ümbritsevate inimeste eest. Lähtuge soovitustest, mida Terviseamet annab. Üheskoos me hoiame teineteist tervena! Kindlasti peske käsi ja kandke avalikes kohtades maski.

Tutvu Väike Päike tegemistega SIIN!