Laps, lapsepõlv, lapse elu Foto: Andres Putting
"Ära kallista mind! Kas sa ei tea, et koroonaviirus levib?" ütleb emale kuue-aastane noormees lasteaiast väljudes. Emal on tunne, et laps on kuulnud sellest isegi rohkem kui tema ise. Jah, lapsed näevad ja kuulevad kõike, mis meie ümber toimub, aga kas nad saavad sellest aru ning kuidas see neid mõjutab?

Kuidas lastega koroonaviirusest rääkida selgitab Lasteklubi Väike Päike psühholoog Olga Luptova:

1. Rääkige lastega viirusest. Kuigi meile võib tunduda, et laps ei saa aru või info tekitab temas hirmu ja ärevust, peaks lapsele infot edastama. Lapse jaoks on oluline aru saada, mis toimub. Lapsed võivad tõlgendada toimunut või lasteaias kuuldut omamoodi, seega vanema käest saadud informatsioon on nende jaoks eriliselt oluline. Väga head juhised lastele viirustest rääkimiseks edastas 5. märtsil Viimsi kooli bioloogiaõpetaja Meri Heinsalu nii Eesti Ekspressi kui Facebooki vahendusel.

2. Ärge külvake last üle liigse informatsiooniga ja vältige abstraktset kõneviisi. Mida selgem ja rahulikum on sõnum, seda paremini laps seda mõistab. Kui lapsevanem või õpetaja on ise paanikas ja hirmul, tajub seda ka laps.

3. Arutlege lastega, kuidas haigestumist ennetada. Tegemist on väga hea võimalusega üle korrata kõik tähtsamad hügieeninõuded: kuidas õigesti käsi pesta, sõrmi ei tohi suhu ega silma panna, tuleb palju õues viibida ja tuba koristada, süüa värsket tervislikku toitu jne. Sellise info üle kordamine ei tee kunagi halba.

4. Seletage lastele, et praegu ei ole avalikes ja rahvarohketes kohtades käimine ohutu ja mõnda aega me trennis, poes, kinos ei käi. Mida rohkem saab laps aru, et see on tema enda heaolu jaoks parim, seda vähem kurb ta on. Leidke ka kodus põnevaid tegevusi: korraldage perekondlik filmiõhtu, joonistage üheskoos (näiteks paluge lapsel joonistada pisikuid ja viiruseid ja arutlege koos joonistuste üle), meisterdage, mängige õues jne.

5. Toetage oma last. Kui lapsel on tekkinud hirm või ärevus, siis peegeldage tema tundeid ja öelge, et saate temast aru, aidake tunnetega toime tulla. Uurige, mis last kõige rohkem hirmutab ja kuidas te saate teda aidata. Vältige lapse tunnete maha tegemist ja pisendamist - "Ära muretse, kõik on korras." "See on nii mõttetu, sa oled ju tark laps." Taolised vastused ei vähenda lapse muret, vaid sisendavad talle, et lapsevanemale ei lähe tema hirmud korda.

6. Olge lapsele eeskujuks. Olge tähelepanelik enda tervise suhtes, täitke ise hügieenireegleid, peske tihti käsi ja kasutage ühekordseid salvrätikuid, püsige kodus ja vältige rahvarohkeid kohti või üritusi jne. Arutage terve pere ringis läbi oma tegutsemisplaan, ka sellisel juhul, kui keegi teie pereliikmetest peaks haigestuma või teie lasteaed/kool kinni pannakse. Lapsel on turvalisem kui ta teab, mis teda ees oodata võib.

7. Valige lapse eale sobilik suhtlusviis: 3-aastasele piisab väiksemast info hulgast ja lihtsatest sõnadest. 13-aastasel on kindlasti juba rohkem küsimusi ja vanem peab olema valmis pikemalt seletama ning vajadusel ka ise juurde uurima. Eelkooliealistele ja vanematele võib hirmu maandamiseks rääkida ka seda, et lapsed ja noored ei ole nii palju ohustatud kui vanemad inimesed ja need, kellel esineb lisaks muid (kroonilisi) haigusi.

Hoidke enda ja teiste tervist!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!