pexels
„Kui ikka ujula külastus mõneks tunniks maksab perele kolmekohalise summa, ei saa enamik suuri peresid seda rõõmu just liiga sageli endale lubada. Mis perepiletist me sel juhul üldse rääkida saame?" nentis rahvastikuminister Riina Solman.

Rahvastikuminister Riina Solman tervitas lastekaitsepäeva puhul kõik lapsi ja lapsevanemaid, soovides palju rõõmu ning päikeselist ja toredat peagi algavat suvepuhkust.

Samas andis rahvastikuminister teada lastekaitsepäevaks valminud analüüsi tulemustest, kus käsitletakse lastega peredele omavalitsuste poolt pakutavaid toetusi ning erinevate asutuste, aga ka erasektori poolt lastega peredele võimaldatavaid teenustega seotud soodustusi. Analüüsis leidis kinnitust juba varasemalt meedias käsitlemist leidnud probleem, et lastega peredele suunatud perepileti tingimused on varieeruvad ning vaid vähesed teenusepakkujad ei piira perepileti puhul pääsmega hõlmatud laste arvu. Analüüs koostati rahvastikuministri ametkonna poolt ning tugineb Eesti omavalitustele saadetud järelepärimise tagasisidele.

Rahvastikuminister kommenteeris analüüsi tulemusi öeldes, et perepilet, mis hõlmab pere kõiki lapsi, väärtustab lasterikkust, kuid kahjuks tänasel päeval on praktika siiski teine. „Kui perepilet katab kahe täiskasvanu ja kuni kahe lapse sissepääsu, siis ei aita see eriti neid, kel seda piletit tõesti vaja oleks. Kui ikka ujula külastus mõneks tunniks maksab perele kolmekohalise summa, ei saa enamik suuri peresid seda rõõmu just liiga sageli endale lubada. Nii jäävad aga perega jagatud rõõmust ilma ka nende perede lapsed. Mis perepiletist me sel juhul üldse rääkida saame?“ ütles Solman.

Solmani sõnul näitas valminud analüüs, et kogu Eesti peale on meil täna loetud ettevõtjad ja asutused, kes mõtlevad perepileti all tõesti kogu peret, koos kõigi alaealiste lastega. „Parimateks näideteks tõelise perepileti edukal rakendamisel on Ahhaa keskus ja Pokumaa, kus perepiletit ostes ei pea lasterikas pere sissepääsuks lisapileteid soetama," rääkis Solman.

Uurimusest selgus ka, et omavalitsustel on lastega peredele pakkuda kokku 13 eri liiki toetusi, kuid otseselt lasterikastele peredele on neid vaid neli - jõulupeod, sh kommikotid, rahaline toetus, mis antakse peredele üks kord aastas, mitmike sünnitoetus ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu perekaardi alusel pakutavad soodustused. Omavalitsustes on enim kasutuses vajaduspõhine toetus. „Vajaduspõhine toetus ei ole mõeldud igapäevaselt hakkama saavatele peredele. Kahjuks jäävad sellisel juhul nende perede laste võimalused huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimaluste osas sageli ahtaks," nentis Solman.

„Lisaks erinevatele toetustele, peame rohkem rääkima lastega perede vaimsest tervisest, võimalustest kodust väljaspool „akusid laadida" ning ühiselt vaba aega veeta. Lapsed vajavad positiivset eeskuju ja ühiseid tegevusi oma vanemate ja perega. Siin saab appi tulla ühtne perepileti süsteem," ütles Solman.

Omavalitsused leidsid tagasisides, et ühtse perepileti regulatsiooni väljatöötamine oleks positiivne nii lasterikastele peredele kui ka ettevõtjatele. Soodsamatel tingimustel perepileti soetamine võimaldab perel ühiselt koos rohkem aega veeta ning aitab kaasa tervislike eluviiside kujunemisele. Samas kasvataks see ka teenusepakkujate tulu, kuna pered külastavad ja tarbivad soodsama hinna puhul kultuuri- ja spordi teenuseid ning üritusi sagedamini.

Analüüs näitas, et omavalitsustest kõige rohkem on perepilet levinud Tallinnas, kus on ka kõige enam asutusi ja ettevõtteid, kes pakuvad lastega peredele erinevaid teenuseid. Siiski on Tallinnas valdavalt kasutusel perepilet, mis hõlmab kahte täiskasvanut ja kahte last. Vähem leiab rakendamist mudel, kus perepiletiga pääseb asutust külastama üks täiskasvanu ja kolm last.

Eraettevõtetes on samuti valdavalt kasutusel 2+2 (kaks täiskasvanut ja kaks last) ja 2+3 perepiletid (kaks täiskasvanut ja kolm last). Mõningatel juhtudel piirab perepileti soetamist laste vanus.

„Peame väikese rahvana kokku hoidma ja lasterikkaid peresid üheskoos toetama. Teades, et uuringute järgi soovivad paljud pered vähemalt kolme last, peaksime ühiskonnana püüdlema selle unistuse realiseerumise poole. Üheks kindlaks sõnumiks oleks ühtsete tingimustega perepilet, mis sisaldab pere kõiki lapsi," märkis Solman.

Rahvastikuministri ametkond on alustanud perepileti regulatsiooni väljatöötamist. Tuginedes omavalitsustelt saadud tagasisidele ning kaasates riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, samuti era- ja kolmanda sektori esindajaid, on aasta lõpuks plaanis muudatusettepanekud valmis saada.

Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019.