Foto: Shutterstock
Laste kasvatamine on väga raske töö ja veel keerulisemaks muudab selle pidev võitlus — sina palud lapsel midagi teha, tema aga näitab keelt ja jookseb itsitades eest ära või lihtsalt keeldub ülesannet täitmast. Et selliseid olukordi oleks sinu elus võimalikult vähe, ongi vaja sinupoolset järjekindlust. See tähendab, et sa teed seda, mida ütled ja mõtled, ei tagane oma sõnadest ega mõtle ümber ka siis, kui lapsuke krokodillipisaraid valab.

Just järjekindlus on efektiivse lapsekasvatuse alustala. Järjekindel olla on tegelikult ülimalt keeruline, sest tujud on erinevad, situatsioonid on erinevad, inimesed teie ümber muutuvad ja mida rohkem on inimesi, seda rohkem on erinevaid arvamusi ja lähenemisi. Oluline on põhiküsimustes kaasaga kokkuleppele jõuda ja mõlemad peavad ajama sama liini, vastasel juhul on kogu su pingutus mõttetu. Näiteks kui sa palud lapsel koolitükid enne trenni ära teha, kuid su kallis partner otsustab, et just sel ajal, mil laps peaks õppima, oleks hästi vahva õue palli mängima minna, sest tal on just siis aega. Sellised teievahelised konfliktid ajavad lapsi segadusse ja muidugi kasutavad nad seda igal võimalikul hetkel ära: „Aga isa/ema ju lubas…”

Nii et kõigepealt leppige partneriga kokku, seejärel tehke süda kõvaks ja asuge asja kallale. Igal juhul on pingutus vaeva väärt!

8 sammu järjekindluseni

  1. Pead ise oma sõnades ja tegudes veendunud olema. Paludes lapsel tuba ära koristada, pead olema kindel, et asi on vaeva väärt ja teisiti ei saa. Kui sa pole endas 100% kindel, näeb laps selle kohe läbi ja kasutab võimalust kõrvale hiilida.
  2. Olles lapsele palve esitanud, pead jälgima, et ta selle ka täidaks. Sa ei saa anda lapsele ülesandeks nõud ära pesta ja ise Facebooki sukelduda ning unustada, et sa oled palunud tal seda teha. Täiesti kindlalt viilib ta nõudepesust kõrvale, kui sa ei näe.
  3. Laps peab täpselt teadma, mida temalt ootad. Pead talle loogiliselt ja arusaadavalt selgitama, miks sa palud seda, mida sa palud ning millal see peab tehtud olema. Väga hea tööriist on tegemist vajavate ülesannete kalender või nimekiri, millele laps saab märkida, kui on ühe ülesande ära teinud. Siis on sealt hea ka näha, mis tööd veel ees ootavad.
  4. Tegudel ja tegematajätmistel olgu tagajärjed. Esialgu võiks need olla positiivsed tagajärjed ehk preemiad hästi tehtud ülesannete eest. Näiteks võid talle välja pakkuda, et kui ta on enne õhtusööki oma riided kappi pannud ja laua ära koristanud, saate pärast koos filmi vaadata või lauamängu mängida.
  5. Kui töö jääb tegemata, on tagajärjed sellised, mis lapsele ei meeldi. Laps peab teadma, et kui õhtusöögi ajaks riided kapis ja töölaud puhas pole, siis film ja lauamäng jäävad ära. Selgita konkreetselt, mis juhtub, kui ta ülesannet edasi lükkab või üldse tegemata jätab.
  6. Jäta endale korralik ajavaru juhuks, kui laps otsustab su piire testida ja lükkab ülesande täitmist pidevalt edasi. Kindlasti ei tohiks sa ise järele anda ja tema tööd ära teha lihtsalt sellepärast, et aeg surub peale.
  7. Sea piirid ja pea neist kinni. Alati. Tingimusteta. Mõned lapsed venitavad ja lollitavad lõputult, sest teavad, et vanemad ühel hetkel loobuvad. Sina ära loobu. Tegemata jätmiste eest ja venitamise eest peab alati ja iga kord järgnema karistus.
  8. Ära korista laste eest ise ära! Mis siis, et tuba on sassis ja tolmurullid voodi all. Mis siis, et laud on kaetud kommipaberite ja õunasüdametega. Sina jää endale kindlaks — oma toa koristab iga laps ise ja nii jääbki! Nendega ei juhtu mitte midagi, kui nad natuke aega rokases toas elavad. Kui aga sõbrad juba nina kirtsutavad, hakkab ta koristama küll.
Foto: Scanpix/PantherMedia
  • Lapsed õpivad, mida tähendab autoriteet ja oskavad tulevikus endast vanematesse ja targematesse lugupidavalt suhtuda.
  • Olles ise järjekindel, õpetad neile seda, et kui neilt midagi eeldatakse ja oodatakse, tuleb need asjad ära teha. See oskus on hädavajalik nii koolis, tööl kui paarisuhtes ja pereelus.
  • Samuti õpivad nad, et sinuga ei ole mõtet mängida, sest sinu „ei” tähendab alati „ei” ning „jah” on kindel „jah”. Nad teavad, et sinu peale saab alati loota, sest sa teed alati seda, mida ütled.
  • Nad mõistavad, et sa pead alati oma sõna, taipavad, et see on üks tänuväärt omadus ja õpivad ka ise alati oma sõnadele vastavalt tegutsema. Usaldusväärsus on inimese üks suurimaid väärtusi ja kui sa seda suudad oma lastele õpetanud, oled vanemana väga head tööd teinud.
  • Ajaga testivad nad sind järjest vähem, sest nad teavad, et sel pole mingit mõtet — sa ei anna alla ega tagane oma sõnadest.

Sina oled lapsevanem ja tema on sinu laps. Sinu töö on kasvatada üles vastutustundlik, töökas ja mõistlik täiskasvanu, kes mõistab „jah” ja „ei” tähendust ja saab aru, et manipuleerimise, venitamise ja jonnimisega teeb ta kahju mitte ainult iseendale, vaid ka oma lähedastele. Ära lase neil tekitada endas süütunnet („Miks mina pean koristama, ühegi sõbra ema küll ei käsi neil nõusid pesta!”), pea vastu selles lõputuna näivas võitluses ja peagi märkad, et su raske töö hakkab vilju kandma! Aga pea meeles — üksainuski järeleandmine rikub pikaks ajaks kogu eelneva pingutuse.

Allikas: Ahaparenting