Foto: Shutterstock
Lapsed tahavad teadmisi saada ja uut ammutada, see peab lihtsalt olema neile sobivas vormis. Raamatupoed on täis imelisi raamatuid ja need tõesti meeldivad lastele. Samas — raamatud on kallid. Kui kooliraamatukogude valik oleks sama mitmekesine, oleks vanematel üsna lihtne oma lapsed lugema saada. Ja see on meie laste arengule mõeldes ülioluline. Loe ekspertide selgitusi, mida annab lapse arengule “päris raamatute lugemine.
Vaatame korra maailma ja selgitame miks üldse tänapäeval raamatud olulised on. Maailmas on kahte sorti lugemisi — sügavuti ja pinnapealsed. Antud jaotusi nimetab kirjanduse kriitik Frank Kermode omakorda “kiireks lugemise” ja “süvenenud lugemiseks.” Kui meie jätkuvad põlved jäävad kinni ainult kiire info tarbimise juurde, jätame nad ilma suuremast võimest analüüsida ja samastuda loetuga mis omakorda kasvatab lugejat vaimset küpsust ja teadlikust.
Uuringud näitavad ka, et raamatute lugemisel puuduvad lugejal segajad ehk lingid, mille klikkida ja seega saab lugeja täielikult lugemisse süveneda. Samuti uuringutest tulenevalt aeglustub süvenenud lugemisega lugemise kiirus ja inimene keskendub paremini. Tänu sellele suudab lugeja ka paremini loos olevaid emotsioone peegeldada ja analüüsida oma enda mälestustega, arvab psühholoog Victor Nell.

Cambridge’i Ülikooli professor Maria Nikolajeva leidis , et ilukirjanduse lugemine arendab lastes paremat empaatiavõimet ja vaimuteooriat ning seeläbi aitab neil ka paremini mõista mida teised inimesed tunnevad ja mõtlevad. Lapses lsüvenenud lugemise abil arenev emotsionaalne intelligentsus on aga üks esimesi tulevikuedu aluseid.

Antud teooriat toetab ka neuroteadus. Emory Atlanta ülikoolis läbi viidud uuringud kinnitavad, et ilukirjandus paneb meie aju mõtlema, et me oleme osa loost, mida loeme. Carnegie Mellon Ülikooli uuringutega avastati, et kui täiesti süvenenult raamatut lugeda, tunneb meie aju samu emotsioone, nagu kogeks lugeja ise tegelaskuju läbielatut.

Lugeja omandab süvenenult lugedes võime mõista erinevaid vaimseid seisundeid — uskumusi, kavatsusi, ihasid, teesklusi, teadmisi ja muid emotsioone ning seeläbi mõista ka teiste inimeste uskumusi, ihasid ja kavatsusi, mis on erinevad sinu omadest. Antud teooriat kinnitas ka 2014 aastal Kanada York´i Ülikooli psühholoog Raymond Mar, kes jõudis järeldusele, et narratiivide lugemisel paraneb inimese võime paremini mõista, mida inimesed mõtlevad, tunned ja teevad. Mar selgitas ka, et süvenenud lugemisega asetab lugeja ennast loo tegelaskuju kingadesse, mis omakorda annab parema võime peegeldada loetut pärismaailma. Selliste oskustega inimene on edukas igas tegutsemisvaldkonnas.

Eestlased armastavad mõelda, et meie lapsed on targad, nutikad, laia silmaringiga ja hea kohenemis- ja õppimisvõimega. Jäägu siis see ka edaspidi nii - kuid selleks tuleb meil oma lapsed taas "päris" raamatuid lugema saada.

Väikese panuse meie laste arengusse saame anda väga lihtsal moel. Käeoleval kevadel kingib Lexus sajale Eesti kooliraamatukogule komplekti viiest väärtuslikust populaarteaduslikust raamatust kogumaksumusega 10 000 eurot. Kahe kuu jooksul saavad esimesed sada Lexuse hübriidautoga proovisõidu teinud inimest valida ise kooli, millele nemad soovivad raamatukingituse teha.
Foto: Erakogu
Samal ajal võib öelda, et pilt on üldiselt ikkagi üsna ilus, seda näitavad raamatupoodide edetableid, kus lasteraamatud on alati kõrgel kohal. On ju teada-tuntud tõde, et lastele kulutatakse alati parema meelega, arvab Kadri.”