Pexels
Üks Tallinna lasteaed andis vanematele teada, et planeeritakse muudatusi lasteaia töökorralduses ja aeda minevad lapsed on edaspidi terve päeva õues, kasutavad rühmaruumi ainult söömiseks ja wc-s käimiseks ning lõunaund ei toimu. Lapsevanematele olid sellised tingimused vastuvõetamatud. "See, et väikesed lapsed ei saa pika päeva jooksul magada, on täiesti lubamatu," ütles Pere ja Koduga rääkinud lapsevanem.

Planeeritud kava kohaselt ei käiks lapsed selles lasteaias lisaks ka oma rühmas, neist moodustatakse grupid selle järgi, kui palju lapsi aeda saabub. Siseruumis võiks lapsed viibida vaid väga märja ilma korral või kui õues söömiseks on liiga külm. Laste gruppidel on õues oma konktreetsed piirkonnad, kus neil tuleb järgida 2+2 reeglit ja ka kasvatajadki ei pruugi olla enda rühma omad.

Selles lasteaias käivate laste vanemad ei olnud niisuguste piirangutega sugugi nõus, eelkõige sellega, mis puudutab laste lõunaune võimaluse puudumist ja iga ilmaga tundide kaupa õues olemist. Pere ja Kodu edastas vanemate küsimused eile (28.04) ka Tallinna Haridusametile. Tänase seisuga lasteaia töökorraldusesse päris kõiki eelmainitud muutusi siiski ei tule.

Tallinna Haridusamet teatas, et selgituste andmisega tegeles eile nii lasteaia direktor kui haridusvaldkonna abilinnapea. Direktor saatis lapsevanematele kirja, milles vabandas tekkinud segaduse pärast ning kinnitas, et lapsed ei pea olema 8 tundi järjest õues.

Vastused lapsevanemate küsimustele, mis puudutavad lasteaias planeeritud muudatusi, edastas Tallinna Haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Kati Niin.

Kuidas väiksed lapsed magamata vastu peaks pidama?

Kõik lapsed nii sõime- kui aiarühmades saavad päeval puhata. Lasteaia päevakava kohaselt võimaldatakse kuni kolme aasta vanusele lapsele vähemalt üks kord päevane uneaeg. Ka vanemad lapsed peavad saama päevakava kohaselt puhata ja neile peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel, seejuures lähtutakse alati konkreetse lapse vajadustest.

Kuidas meie kliimas lapsed 8 tundi õues peaksid suutma olla?

Kindlasti ei pea lapsed olema 8 tundi järjest õues. Lapse õues viibimise aeg sõltub välisõhu temperatuurist ja tuule kiirusest ehk tegelikult toimivast välisõhu temperatuurist (tuule-külma indeksist). Lastele on tagatud soosivate ilmaolude puhul rühma päevakava järgne õues viibimise aeg.

Kuidas väiksed lapsed peaksid leppima võõra täiskasvanu ja võõraste lastega iga päev, kes pole ei nende õpetaja ega rühmakaaslased?

Lasteaias on lastega ainult lasteaiaõpetajad. Kuna praegu on lasteaedades avatud vähem rühmi, siis töötavad õpetajad töögraafiku alusel ning oma rühma õpetajad ei ole iga päev tööl. Kõik õpetajad on kvalifitseeritud, oskavad lastega suhelda, tegeleda ja turvatunnet luua. Üldjuhul sõbrunevad lapsed üksteisega kiiresti. Kui mõnel lapsel esineb eriolukorras tekkinud rühmade muutmisega kohanemisel raskusi, siis alati saab ühendust võtta oma õpetajatega, kes aitavad leida lahendusi.

Mismoodi suudavad pisikesed lapsed 2+2 reeglist kinni pidada?

Selleks, et minimeerida laste lähikontakte on lasteaia rühmades vähem lapsi, õuealad on jagatud rühmade vahel ning ruumide ühiskasutamist ei toimu. Lisaks on oluline mainida, et kõiki lapsi kraaditakse hommikusel üleandmisel ning haigustunnustega isikuid lasteaia ruumidesse ei lubata. Samuti toimub tõhustatud ruumide puhastus.

Lasteaiad lähtuvad oma töös Sotsiaalministri 24.09.2010 määrusest nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale" ja Terviseameti koostatud juhisest Covid-19 leviku tõkestamiseks.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!