Teaduslikult tõestatud: selle õpetamine muudab lapse edukamaks
Ja see asi on mõni võõrkeel.
Teadlased ütlevad: julgusta oma last võõrkeelt õppima. Seda, et kahe keele rääkimine soodustab lapse intellektuaalset ja akadeemilist arengut, teadsid nad varemgi. Kuid nüüd on selgunud, miks kakskeelsus tegelikult hea on.
Yudhijit Bhattacharjee selgitab: „Teadlased ei arvanud valesti. On küllaga tõendeid, et kakskeelse inimese ajus on aktiivsed mõlemakeelsed süsteemid ning üks keel peab teise n-ö lukku panema, et ise võimule pääseda, isegi siis, kui inimene kasutab vaid ühte keelt. Ja see pole mitte puue või viga, vaid pigem õnnistus. Tekib olukord, kus aju peab lahendama sisemise konflikti, andes tööd „vaimumusklitele“.
Kakskeelsuse kogemus aitab lastel saavutada häid tulemusi ka teiste vaimselt palju nõudvate ülesannete ja probleemide lahendamisel, aitab neil keskenduda.
Lapsevanemana tahate te oma lapsele võimaldada kindlasti rohkemat kui seda, et ta oleks ainult tark. Kui paljud meist ihkavad endale geniaalseid lapsi, kes ei suuda teistega suhelda? Kas võõrkeele õppimine aitab kaasa ka suhtlemisoskuse paranemisele?
Ja nüüd läheb asi põnevaks.
Cornelli ülikooli psühholoogia ja inimarengu professor Katherine Kinzler avaldas hiljuti New York Times’is artikli, mis käsitleb just seda teemat. Tema uurimistöö tuvastas, et jah, mitme keele oskamine parandab nii lapse kognitiivseid kui sotsiaalseid oskusi.
"Uurisime USA-s 4-6aastaseid erineva keelelise taustaga lapsi. Panime nad situatsioonidesse, kus nad pidid ennast kellegi teise olukorda panema, et asjast aru saada. Näiteks ütles täiskasvanu lapsele: „Ohoo, väike auto! Kas sa saad seda väikest autot palun minu jaoks liigutada?“ Laps nägi enda ees kolme autot – väikest, keskmist ja suurt –, kuid lapse ja täiskasvanu asetus oli selline, et laps nägi, et täiskasvanud kõige väiksemat autot ei näe. Kuna täiskasvanu nägi ainult keskmist ja suurt autot, pidi laps aru saama, et ta pidas väikese auto all tegelikult silmas keskmist autot.
Selgus, et selle ülesande lahendamisel olid kahte keelt oskavad lapsed edukamad kui ükskeelsed. Tegemist on intuitiivse oskusega. Teise inimese sõnade interpreteerimine nõuab mitte ainult sisust, vaid ka kontekstist arusaamist. Mida rääkija teab ja mida mitte? Mida ta selle lausega silmas pidas? Mitmekeelses keskkonnas elavatel lastel on olemas sotsiaalsed kogemused, mis võtavad arvesse ka teiste inimeste perspektiive. Nad peavad mõtlema, kes mis keeles kellega ja mida räägib, lisaks aeg ja koht, kus erinevaid keeli räägitakse.“
Seega on lapsed, kes räägivad rohkem kui ühte keelt, enam teistele inimestele orienteeritud kui ühe keele rääkijad.
Kuidas on aga lood lastega, kes küll ise vaid ühte keelt räägivad, kuid kelle juuresolekul räägitakse ka teist keelt? Näiteks kui lapsel on vanavanemad, kes räägivad muud keelt kui lapse emakeel.
Kinzleri uurimisrühm leidis, et need lapsed olid autode ülesande lahendamisel sama andekad kui kakskeelsed lapsed. Kuid üldiselt nad üht keelt kõnelevatest lastest paremaid tulemusi ei näidanud.
Seega – teise keele rääkimise oskus ei pruugi tõsta teie lapse IQ-d, kuid annab talle parema suhtlemisoskuse ja laiema maailmapildi nägemise võime.
Vaata veel: Kasvata edukas laps isikliku eeskujuga: asjad, mida su lapsed peavad sind iga päev tegemas nägema
Allikas: businessinsider.com
