Pexels
Üldjuhul on sünnimärgid laste nahal ohutud. Neid tekib ajajooksul juurde ja aegamisi võib muutuda nende suurus ja värv. Kuigi nahakasvajat esineb väikelastel harva, vajavad vahel ka lapse sünnimärgid regulaarset kontrolli.

Confido Meditsiinikeskuse terviseõde Keiu-Karin Michelson soovitab lastel päikesepõletust iga hinna eest vältida, sest selle tagajärjed võivad melanoomina avalduda aastaid või isegi aastakümneid hiljem.

"Sünnimärgid ehk neevused (neevus tuleneb ladinakeeelsest sõnast) on pigmenti tootvate rakkude, melanotsüütide kogumid nahas," selgitab Confido Meditsiinikeskuse terviseõde Keiu-Karin Michelson. Kuigi sünnimärgi tekkepõhjus pole veel täpselt teada, arvatakse enamasti, et see tekib geneetilise soodumuse ja päikesekahjustuste koostoimel. Ka ema viibimine päikesekäes raseduse ajal ei mõjuta, kui palju sünnimärke me elu jooksul omandame.

Muutuv sünnimärk

Sünnimärk kasvab koos lapsega ja muudab aja jooksul värvi. Ohtu osutab sünnimärk aga siis, kui see kasvab väga kiiresti.

"Lapse sünnimärgi järsu suurenemise kahtluse korral tuleks selle kontuurid joonistada läbipaistvale paberile ja paari nädala pärast paberil olevat kujutist lapse sünnimärgiga võrrelda," soovitab õde. Sünnimärgi muutuse korral tuleks pöörduda dermatoloogi poole. Arst teeb vastuvõtu käigus kindlaks, milline on sünnimärgi tüüp ning kas ja millise sagedusega jälgimist ja ravi see vajab. "Helistage arstile ka juhul, kui sünnimärk veritseb, valutab, sügeleb või on muutunud muul moel kahtlaseks. Ka siis, kui sünnimärke on rohkesti juurde tekkinud ning kui endine kuju või värvus on muutunud."

Väga palju sünnimärke

Sünnimärgid tekivad juba lapsepõlves. Järgneva 30-40 aasta jooksul sünnimärkide arv suureneb. Rohkem tekib neid juurde noorukieas, hormoonide mõjul sugulise küpsemise perioodil ja naistel raseduse ajal. Keskmiselt on täiskasvanul 20-30 sünnimärki. Lapsega, kellel on 50 või enam sünnimärki, peaks regulaarselt nahaarsti juures kontrollis käima.

Väga suur sünnimärk

Enamus sünnimärkidest on ümmargused või ovaalsed ja kuni pliiatsi kustukummi suurused. Mõnel vastsündinul imikul võib olla, või tekkida beebieas väga suur sünnimärk. Enamasti on suured nahamoodustised või märgid kaasasündinud. Need on nahapinnast kõrgemad ning kas nahaga ühte värvi või varieerub värvus roosast violetseni. Aja möödudes võivad sellised sünnimärgid iseeneselikult taanduda.

Väga suuri sünnimärke tuleb jälgida, sest nendega kaasneb suurenenud melanoomi haigestumise oht. Varakult avastatud melanoom on peaaegu alati ravitav.

Põhjused, mis panevad sünnimärgi pahaloomuliselt vohama

Arstid jaotavad sünnimärgid melanoomiohtlikeks (nt suur karvadega kaetud neevus) ja melanoomiohututeks (pigmendilaik ja hemangioom).

Melanoom on nahavähi liik, mis esineb peamiselt täiskasvanutel, aga mida aeg-ajalt leitakse ka lastel. Lastel on haiguse kulg kergem kui täiskasvanutel ja varase avastamise korral ei ole enamus juhtudest pärast operatsiooni muud ravi vaja.

Õde soovitab lastel päikesepõletust iga hinna eest vältida, sest selle tagajärjed võivad melanoomina avalduda aastaid või isegi aastakümneid hiljem. "Melanoomi ennetamiseks on kõige olulisem ja efektiivsem lapse- ja noorukieas liigse UV-kiirgusele eksponeerituse ja sealhulgas päikesepõletuste vältimine," selgitab õde.

Peamised riskifaktorid, mis võivad rahuliku sünnimärgi pahaloomuliselt vohama panna, on õe sõnul järgmised:

  • Ultraviolettkiirgus (UVA ja UVB), mis tungib pindmisesse nahakihti ja kahjustab melanotsüütide DNA-d;
  • Päikesest kahjustatud naharakk koos geneetilise eripäraga on melanoomi tekke eeldus. Näiteks hele nahatüüp ja melanoomi varasem esinemine esinemise astme sugulastel;
  • Asümmeetriline sünnimärk;
  • Sünnimärgi vigastus.


"Melanoom võib tekkida kõikides kehapiirkondades, niisamuti limaskestadel ja silmas," tõdeb Michelson, "Melanoom võib välja kujuneda olemasoleva neevuse ehk sünnimärgi muutumisest või uuest nahale tekkinud, kiiresti kasvavast ja muutuvast pigmendilaigust.