Üllatav viis, kuidas kodu koristamine on peresuhetega seotud
Kui sulle meeldib kord ja puhtus, on selle tagamiseks vaja järjepeidevust ja korraarmastust treenida nii iseendas ka kui kõikides teistes pereliikmetes.
Tasub alustada endast ja oma partnerist, leppida kokku kodused puhtusepidamise ja koristamise reeglid ja kui need on paigas ja igaüks teab, mille eest ta vastutab, siis pole ka igapäevast kaootilist segadust, mille pärast tülisid üles kiskuda. Kuid peagi on majas lapsed ja pole ime, kui kõik hakkab otsast peale. Kui nad on beebid, siis teevad vanemad kõik ära, aga juba mudilasele tasub esimesi korstamise reegleid tutvustada. Kui igaüks enda asjade eest hoolitseb, siis mõjutab see positiivselt ka peresuhteid ja pereliikmetel on üksteise suhtes rohkem austust.
Kuidas siis saada oma lapsed koristama? See pole lihtne ja nii mõnigi kord küsid ilmselt endalt, kas korralikud lapsed on lihtsalt mõne üksiku pere haruldane õnn ning kõik teised peaksid korras lastetoa nimel kasutama ähvardusi ja altkäemakse. Miks sinu lapsed istuvad nutitelefonis ja ei kavatsegi oma laokil asju kokku korjata? Kõik on hoopis lihtsam, kui alustad vajalike harjumuste loomisega juba varakult.
Alusta varakult
Hakka juba päris varakult lapsele õpetama, et on hea, kui ta on puhas ja hoolitseb oma asjade korrashoiu eest. Sellest, et suu tuleb puhtaks pesta, puhas särk pannakse selga ja mänguasjad korjatakse kokku, peaks saama harjumus juba väikelapsena. Kui hakata lapse korra- ja puhtuseharjumust kasvatama varakult ja järjekindlalt, teab viiene laps juba, et oma toas olevate mänguasjade korrashoiu eest vastutab ta ise. Kui ta on umbes kaheksane, peaks ta hakkama saama kogu toa korrashoidmisega.
Arusaam korras kodust tuleb kergemini, kui juba väikese lapsega heatujuliselt mänguasju korjata, koos poekotist asju kappidesse panna ja pesu sorteerida.
Igal asjal on oma koht
Õpeta lapsele, et enne uue mänguasja võtmist tuleks eelmine tagasi panna ja kui poemäng on läbi, siis tuleb kohe ka kaup kokku korjata. Räägi lapsele juba siis, kui ta on päris väike, et nii, nagu lapsel on oma tuba, on ka igal tema asjal oma koht, kus talle olla meeldib. Sellisel juhul ei vaata laps nädala lõpus otsa uskumatult sassis toale, mille kordasaamine talle ülesaamatu raskusena tundub.
Ära muuda koristamist raskeks väljakutseks sellega, et nõuad küll korda, kuid tegelikult pole lapsel lihtsalt kohta, kuhu oma asju panna. Las tal olla nii riiul kui ka erinevates suurustes kastid-karbid, kuhu oma asju organiseeritult sättida. Karpidel võivad lapse jaoks olla kas sildid või siis pisema mudilase puhul ka pildid. Kui lapsel on piisavalt kohti, kuhu oma asju panna, on koristamine tema jaoks ka lihtsam ja ta ei tee seda nii vastumeelselt.
Enne koduuksest väljaastumist olgu asjad oma kohale pandud. Alati
See eesmärk nõuab tihti suurt pingutust isegi vanematelt, mitte ainult lastelt. Kiirustades välja tormates ja asju laiali jättes mõeldakse, et oh, see on ainult täna nii, kuid tegelikult saab see alati nii olema, kui kogu pere oma harjumusi ei muuda. Samal ajal kui õpetad lapsele, et enne uksest väljumist tuleb alati vaadata, kas kodu, mis sinu tagasitulekut ootab, on ikka ilus ja korras, pead seda harjumust ka eneses kasvatama. Sest isiklik eeskuju on lapsele kõige tähtsam.
Kodu kordategemisega nähakse enne uksest väljumist vähem vaeva, kui kogu pere, mitte ainult laps, alustab sellega juba uksest sisse tulles ehk riided lähevad nagisse ja kinnastelgi on oma koht. Et koolikott ei jää lebasklema keset põrandat ja võileivataldrik ei säti end kükitama arvuti kõrvale.
Õpeta last ka enda välimuse eest hoolitsema
Sasipäid ja mustade küünealustega lapsi on nii lasteaias kui ka koolis piisavalt. Järelikult on meeldetuletus, et lapsi tuleb õpetada regulaarselt kammima, pesema ja küüsi lõikama, täiesti asjakohane. Laps võib selle ise tõesti kahe silma vahele jätta, sest maailmas on tema jaoks palju huvitavamaid tegevusi kui kätepesu ja kammimine. Las ta tunneb ennast nende tegevuste juures hästi. Kingi talle näiteks ilusad patsikummid, et tal oleks siis ka kammimisest ja patsitegemisest rõõmu.
Ka hambapesu pole paljudele lastele sugugi igapäevane. Kui alustuseks lapsega koos hambaid pesta, saab sellest talle peagi harjumus. Nii pasta kui ka hari võivad olla tema lemmikkangelaste piltidega. Ja kui ta tavatseb vee tõmbamata jätta, kutsu ta WC-sse tagasi. Lõpuks saab ta ikka aru, et parem on kohe vett tõmmata. Enese eest hoolitsemisest hommikuti ja õhtuti peaks kujunema lapsele rituaal, mida vahele ei jäeta.
Lase tal proovida ka seda, mis tunne on olla keset segadust
Lapsed ajavadki oma toa sassi ja sellest pole midagi hullu, kui nad selle mõne aja pärast ka ära koristavad. Ära torma lapsega riidlema, et tuba on segamini, kui tal on parasjagu vaba aeg ja ta ehitab koos sõbraga pleedidest onni. Lase lastel mänguajal oma segadust tekitavatest tegevustest rõõmu tunda. Sel hetkel on see segadus ainult sinu jaoks, tema on parasjagu kuningas uhkes diivanikattest lossis. Ja kui ta ei taipa hiljem koristada, siis võib proovida, kuidas talle meeldib hommikul oma kapist riideid otsida, kui kapiuksed on nööriga kinni seotud ja nööril ripub lossi sein.
Ka see, kui laps peab veidi suuremana kutsuma sõbrad tuppa, kuhu uksest eriti sissegi ei mahu, paneb laisa lapse järgmisel korral oma ümbruses korda looma. Keegi pole muidugi ideaalne ja sa võid teinekord ka oma korraarmastajast lapse voodi alt krõpsupaki leida.
Ja tuleta endale aegajalt meelde, et korras kodu pole üksnes ilus vaid koristamise käigus organiseerib inimene ka oma sisemust ja peresuhted on korras kodus palju harmoonilisemad.
