Ei ole kahtlust, et iga laps on omanäoline ja unikaalne. Ent eitada ei saa sedagi, et laste käitumises ja hoiakutes on sarnasusi, millest lähtuvalt kujunevad nende rollid klassis. Lapse tüübi teadmine annab vanemale aimu ka sellest, kuidas tema silmatera hakkab koolitööga toime tulema ja kas kooliaasta lõpus tuleb aru anda, kuhu kadusid koolile kuuluvad õppevahendid, ning tuulata kadunud asjade hunnikus, et leida sealt lõpuks üles septembris kaotsi läinud tuttuued dressid.

Püsimatu ja uudishimulik

Ta on suurepärane laps, aga kui aus olla, siis ohkavad kasvatajad kergendatult, et ta lõpuks kooli läheb. Nad on väsinud temaga vaidlemisest, sellest, et tema hääl käib teistest üle, et kõik kohad on teda täis. Töövihikut täites on laud tema asju täis, kui mingi asi ebaõnnestub, on rühm üleujutatud tema emotsioonidest. Kasvatajatel on rõõm ta õpetajatele üle anda.

Paraku pole õppimine tema silmis maailma mõnusaim tegevus, sest seda tuleb teha vagusi laua taga istudes. Ta ei suuda seda endale ette kujutada! Tema tahab ju liikuda, midagi uut proovida, ta tahab teada, miks asjad on nii ja mitte teisiti. Kui võimalik, katsetab ta järele, kui kõrgele puu otsa saab ronida, kui sügavale vette saab saabastega minna, enne kui vesi sisse voolab, kas Martin on ikka temast tugevam, nagu too väidab, ja Siim kiirem? Ta tahab seda kõike teada saada, ja otsekohe. Kuna tema meeled on hajali, kaotab ta pidavalt midagi, unustab päevikut täita, koolikotti pakkida ja muidugi ka õppida.

Kuidas teda toetada?

Anna talle kooli kaasa stressipall, mida ta saab mudida, et oma rahutust natukenegi kanaliseerida. Pane ta trenni, kus ta saab end välja elada. Õpeta talle püsivust ja järjepidevust, näiteks paku talle kannatlikkust nõudvaid tegevusi, nagu meisterdamine, konstrueerimine jne. Toida tema uudishimu, sest see on mootor, mis teda elus edasi viib!

Kõik tüübid ja lahendused tema ja enda muredele leiad värskest ajakirjast Koolieelik