Kuressaare Haigla pikaajalise tööstaažiga õmbleja Anneli Hansalu õpetab näomaski õmblemist. Lisatud spetsialistide koostatud maski valmistamise juhend ning selgitused, kus ja millal võiks maski kanda.

Sellised isevalmistatud maskid sobivad oma tarbeks, need kaitsevad mingil määral, kuid on testimata ja ei saa väita, et need tingimata koroonaviiruse eest kaitsevad.
Näo järgi vormitud respiraator pakub paremat kaitset kui paberist või riidest valmistatud tavaline meditsiiniline või kirurgiline mask.
Viirusnakkuse leviku tõkestamiseks on üldiselt soovitav kasutada maske filtreerimisindeksiga N95 või kõrgem.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) töötas koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ekspertidega välja juhendi kaitsemaskide valmistamiseks nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele.

Soovitused isetehtud maski valmistamisele

  1. Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
  2. Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
  3. Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
  4. Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik vaid naha vastas mugav, sest maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
  5. Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks kasutada kummipaela või paelu.

PPA ja TTJA teavitusposter.

Maski kandmine aitab kaasa viiruse leviku takistamisele eelkõige avalikes ruumides nagu näiteks pood, apteek, meditsiiniasutused, ühistransport jne. Kaitsemaski ei ole üldjuhul vaja kanda kodus ja õues. Isetehtud mask ei ole samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist.

Erinevate uuringute kohaselt võib isetehtud mask, sõltuvalt kasutatud materjalist, pidada kinni 30%, tihedama materjali puhul kuni 50% pisikestest osakestest. Kui viiruseosake levib koos piiskadega, on suurem tõenäosus, et see jääb maski kinni. Viiruseosake üksi on aga nii väike, et seda ei suuda kinni pidada ükski isetehtud mask.

Mask vähendab nakatumisohtu järgmiselt:
1. Väljahingatavas õhus leiduvad süljepiisad, mis võivad sisaldada viirust, ei lange pindadele
2. Mask takistab näo katsumist ja aitab sellega vältida kätelt viiruste kandmistlimaskestadele ja silma ning vastupidi – inimene ei katsu oma võib-olla viirusega saastunud silma või nina ning ei kanna viirust kätega edasi ukselinkidele, poeriiulis olevatele kaupadele jne;
3. Maski kandmine aitab meeles pidada teiste ohutusnõuete järgimist

Isetehtud maski kõige olulisem komponent on materjal, mille puhul peavad olema täidetud kolm kõige olulisemat omadust:

1. Materjali tihedus, mis tagaks vähemalt viiruseosakestest pisut suuremate osakeste kinni püüdmise, juhil kui viiruseosake on süljepiiskade küljes
2. Materjali õhuläbilaskvus, et oleks mugav hingata
3. Puhtus. Mida tihedam materjal, seda rohkem see osakesi kinni püüab, aga seda raskem on läbi selle ka hingata. Näiteks tolmuimejakott on küll osakeste kinni püüdmisel kirurgimaskiga sarnase omadusega, aga hingata inimene läbi selle ei saa.

Soovitused isetehtud maski valmistamisel

1. Enne maski valmistamist tuleb töövahendid (nt käärid) ja käed desinfitseerida või puhtaks pesta.
2. Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab kuni 60-kraadist pesu ja kuumutamist. Uuringute järgi sobivad selleks näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku (inglise keeles tea towel) kangas, käterätik ehk vannilina(inglise keeles towel) puuvilla segu polüesterkiududega, antimikroobsete omadustega padjapüür.
3. Materjal peab olema selline, millest saab läbi hingata.
4. Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik vaid naha vastas mugav.

Kasutamisel peaks materjal võtma kergesti näo kuju, olema tihedalt ümber näo ning ei tohiks vajada pidevat kohendamist. Igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu.

Mask kinnitatakse kõrvade taha ning kinnitamiseks kasutatakse kummipaela. Kummipaela asemel võib kasutada ka riidest igasse nurka kinnitatud paelu, aga sellisel moel on maski keerulisem kinnitada.

Soovitused isetehtud maski kasutajale

  1. Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud.
  2. Läbi maski peab olema mugav hingata.
  3. Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2-3 tunni järel. Pideva kasutamise puhul kulub ühel inimesel keskmiselt päevas 4-5 maski.
  4. Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt kohendatud, katsutud või see on niiskeks läinud, tuleb mask välja vahetada.
  5. Kasutamise järel tuleb mask panna kinnisesse plastikkotti, panna otse pesumasinasse või visata prügikonteinerisse. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta vedelema.
  6. Kui maski kasutatakse korduvalt, tuleb maski pärast kasutamist pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures ja pärast üle triikida või panna praeahju 60 kraadise kuumuse juurde.

TTJA peadirektori Kaur Kajaki sõnul on juhendi koostamine tingitud suurest kaitsemaskide puudusest. „Olukorras, kus kogu maailmas on maskide puudus ning maskide tarned viibivad, peame leidma kiireid ja alternatiivseid võimalusi kaitsemaskide tootmiseks. Seetõttu koostasime kaks juhendit — ühe ettevõtetele, kel on maskide tootmise võimekus ning teise juhendi inimestele, kes soovivad ise maske õmmelda,” rääkis Kajak.

Samal seisukohal on ka Tartu Ülikooli mikrobioloogia osakonna professor Reet Mändar: „Praegu oleme jõudnud olukorda, kus kõige targem on kõiki inimesi käsitleda kui potentsiaalselt nakkusohtlikke. Paljudel viirusekandjatel ei ole haigussümptomeid või on need väga nõrgad. Või ei ole sümptomid jõudnud veel avalduda, aga 1-2 päeva enne nende teket on inimene juba väga nakkusohtlik. Maski kandmine ühiskondlikes ruumides (poes, apteegis, raviasutuses, ühistranspordis) aitab meil haigust vältida.”

Juhend „Kuidas valmistada kodus kaitsemask 5 minutiga?” (PDF) ning „Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele ja Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele”(PDF) on kättesaadavad TTJA kodulehel.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!