Isana läheb oma laste jaoks turvalise ruumi hoidmiseks vaja aga hoopis teistsugust võimekust. Näiteks suutlikkust olla ise nii tasakaalukas, et ka emotsioonide küüsis olev laps suudab isa rahule toetudes tüliküsimust arukama pilguga vaadata.

Siin 5 nõuannet vihaste äkkreaktsioonide vähendamiseks!

1. Keskendu strateegilise juhtimise ideele. Tark juht võidab endale aega hea otsuse tegemiseks mitte ei reageeri suvaliselt või emotsionaalselt. See tarkus kehtib ka enesejuhtimises ja konflikti juhtimises. Viha on kiire emotsioon, iga võidetud sekund parandab su võimalusi arukat valikut teha.

Viha mõju all olles võib tunduda, et "vastulöögi" andmisega on ülikiire. Ent pea meeles - tark juht võtab endale aega ja laseb esimese emotsiooni mööda!

2. Vali hea keskendumispunkt. Kiirelt reageerimise asemel võta natuke aega tasakaalustumiseks - abiks on mingi neutraalne keskendumispunkt, nt oma keha: võid liigutada varbaid ja märgata nende puutumist vastu sokke/põrandat, pingutada-lõdvestada oma sääremarju (kas saad seda teha ilma reites pinget tundmata?) või uurida, kui paljud erinevad lihased liiguvad, kui sa sügavamalt hingad.

Sisulises plaanis võid keskenduda mingile positiivsele ühisele eesmärgile: näiteks heade suhete tugevdamine või vastastikune arusaamine või mõlemale poolele sobiva lahenduse leidmine.

3. Kaardista riskikohad. Uuri, millistes olukordades on ärritus kerge tekkima! Tavaliselt on need samad situatsioonid või ajad, kus nt lapsed su nuppudele vajutavad. Seda teades, saad olla valvel ja teha midagi teisiti, et kõik ei kulgeks tavapärast isevoolu teed. On arukas tunda ohukohti ja riske. Siis saad olla valvel ja valmis, et mitte jääda harjumuspäraste konksude otsa. Kumb jääb peale - autopiloot või Sina?

4. Eelista täpsust lahmimisele. Võid seda võtta kuii täpsussporti: kriitilistel hetkedel on kiirustamise asemel oluline aeglustamine, et saaks võimalikuks täpsus ja hoolikas sihtimine. Nagu vibuspordis õpitakse noolt sihtima, nii saad treenida oma sisulise sõnumi sihtimist, nii et see jõuaks pärale õigel viisil. Hea tulemus on see, kui sõnum ei tekita protesti vaid mõistmist. Sihtimiseks on vaja rahu ja tasakaalukust.

5. Treeni rahulikuna püsimist. Jah, see kõlab veidralt, aga rahu saab ja tasub treenida. Lühikeste keskendumisharjutustega saab tugevdada aju osasid, mis seotud enesekontrolli ja teadlike valikutega. Teadusmaailmas tuntakse seda teadveloleku (i.k mindfulness) nime all ja oluline märksõna on neuroplastilisus: me saame ise oma aju muuta ja tõepoolest treenida vajalikke närvivõrgustikke tugevamaks.

Treeningvahendiks sobivad audioharjutused, mille keskne toimemehhanism on tähelepanu teadlik suunamine. Saad neid ise proovida näiteks Vaikuseminutite lehel. Hea uudis on see, et tasakaalukama ja stressivabama seisundi saab luua kõigest 2-3 minutiga. Pikemas pespektiivis - paljude lapsevanemate kogemuse põhjal on vaja umbes ühe kuu jagu trenni teha, et kasvaks suutlikkus jääda tasakaalukaks ka keerulisemates olukordades, kus enne nö katus sõitis.

Jaga
Kommentaarid