Esimene hommikusöök kahekesi. Hele-Mai Alamaa
Tere! Olen aastase Maria isa. On kolmapäeva õhtu, homme hommikul läheb abikaasa neljaks päevaks reisile ja minu vastutada on, et tütrel oleks neil päevil kõht täis ja tuju hea. Olukorda pingestab veidi see, et võõrutame just last rinnast.

Julgustasin abikaasa Hannat (33) juba mõni aeg tagasi, et ta võtaks aega iseendale – tuulutaks end ja puhkaks mõni päev. Nüüd on see aeg käes. Natuke kardan, kuidas rinnast võõrutamise ajal Mariaga hakkama saan, sest tütar lutti ei tunnista ja lutipudelit võtab vaid siis, kui kõht tõesti tühi. Lisaks pean käima tööl ja heal juhul tahaks pääseda ka trenni. Aga küll me toime tuleme!

Et kõik ladusalt sujuks, planeerisin nädalalõpu nii, et neljapäeval on mul abiks ema ja õde, reedel tuleb pooleks päevaks lapsehoidja ning nädalavahetus on minu kanda.

Neljapäev


Ärkasin varahommikul ärevusega, sest abikaasa oli selleks ajaks juba läinud. Kell seitse tegi Maria silmad lahti ja hüüdis “opa-opa”. Võtsin ta meie voodisse, kallistasin ja seletasin, et emmet neli päeva ei ole. Vaatasime veidi nõutult teineteisele otsa ja läksime putru keetma. Kõik läks tava­päraselt, sõime ja mängisime.

Kella üheksaks tulid mu ema ja õde Triinu, et olla lapsega kella kolmeni. Sealhulgas pidi õde minema Mariaga tantsu- ja lauluringi. Vaatasin, et lapsel oleksid olemas vahetusriided, ringijärgne amps ja käru sõiduvalmis.

Päeval läks kõik kenasti ning Maria sai mu ema ja õega hästi hakkama. Pääsesin isegi rattatrenni, sest õde nõustus veidi kauem olema. Kella kuue ajal õhtul, kui olime juba tükk aega kahekesi olnud, tabas Mariat äkki suurem nutuhoog: “Emme-emme!” Rääkisin talle, et emme on reisil ja saabub pühapäeva öösel. Tegime abikaasaga videokõne, mis ühtpidi tekitas lapsele kurbust juurde, ent leidsime, et hea on talle rääkida, mis päriselt toimub, mitte udujuttu ajada. Õhtul tuli sõber külla ja kuna meil on väga sotsiaalne laps, tegi see talle rõõmu.

Ja päeva viimane oluline hetk – magamaminek! Maria oli siiani uinunud rinnapiima süües. Mina pidin kunstpiima andma ja kartsin väga, kuidas ta lepib. Minu üllatuseks oli ta aga nii väsinud, et kui pool üheksa ulatasin lutipudeli soojendatud piimaga, jõi ta pool ära ja jäi kohe tuttu. Huh, kas nii lihtsalt läkski?! Olin valmistunud teda tunde mööda tube ringi tassima…

Samal öösel hakkasin paremini mõistma abikaasat, kes ütleb, et ta ei maga öösiti hästi. Ka mina olin rahutu – ärkasin, kui laps läbi une väiksematki häält tegi, ja vaatasin kella.